FOTOD | Vaata, milline näeb välja täna avatud Arvo Pärdi keskus Laulasmaal
Arvo Pärdi Keskuse asutasid 2010. aastal helilooja ja tema perekond sooviga luua võimalused Arvo Pärdi loomingulise pärandi säilitamiseks ja mõtestamiseks tema emakeelses keskkonnas.
Keskuse süda on arhiiv, mis sisaldab helilooja loominguga seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Kõige väärtuslikum vara arhiivis on Arvo Pärdi käsikirjad: teoste visandid, partituurid ja päeviku vormis noodivihikud. Mitmekesise arhiivimaterjali hulka kuuluvad veel tuhanded fotod, salvestused erinevatel helikandjatel, kirjavahetus, filmid ning teised helilooja elu, loomingut ja selle retseptsiooni puudutavad säilikud.
Hoones on loodud võimalusi kuulata muusikat mitmel pool majas. Siin asub ka 150-kohaline metsavaatega saal kontsertideks ja salvestusteks. Keskuses toimuma hakkavad loengud, vestlusõhtud ja haridusprogrammid ei piirdu Arvo Pärdi loominguga, vaid haaravad laiemat kultuuri- ja mõtteloo konteksti.
Majas asub ka raamatukogu, mille tuuma moodustavad Arvo ja Nora Pärdi isiklikud, peamiselt teoloogilise sisuga raamatud. Peale selle leiab raamatukogust Arvo Pärdi teoste trükipartituurid, valiku muusikaalast teaduskirjandust ning audio- ja videosalvestisi.
“Oleme väga rõõmsad ja tänulikud, et aastate eest otsustas Arvo Pärdi perekond tuua helilooja arhiivi tagasi Eestisse. See on tegelikult kogu Eesti kultuurile nagu üks kingitus, sest võimaldab tegeleda Arvo Pärdi loomingu uurimise ja mõtestamisega helilooja emakeelses keskkonnas, “ ütles Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo.
“Keskuse senise tegevuse jooksul oleme näinud, et huvi Arvo Pärdi muusika ja selle uurimise vastu maailmas on üha kasvamas. Uues hoones saame oma seniseid tegevusi veelgi laiendada. Avatav keskus pakub ruumi ja aega muusikaga kohtumiseks, on mitmeid võimalusi muusika kuulamiseks, siin hakkab toimuma kontserte, vestlusõhtuid, filmiõhtuid ja haridusprogramme. Meie teemade ring ei piirdu ainult Arvo Pärdi loominguga, vaid soovime haarata ka teemasid, mis puudutavad laiemalt loomingu ja inimeseksolemise temaatikat,“ lisas Kivilo.
Uue hoone rajamiseks 2013. aastal välja kuulutatud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitsid Hispaania arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano võistlustööga “Tabula”. Arhitektide sõnul inspireeris neid hoone loomisel Arvo Pärdi muusika vaikus, ilu ja geomeetria. Ehitis sulandub ümbritsevasse metsamaastikku, luues tasakaalu moodsa arhitektuurse vormi ja looduskeskkonna vahel.
“Arvo Pärdi Keskuse hoones astuvad dialoogi arhitektuur, muusika ja loodus. Hoone arhitektuur tõukub viisnurksete sisehoovide mustrist. Hoone püüab leida tasakaalu Arvo Pärdi loomingule omase taandatuse ning metsakeskkonna ilu vahel. Geomeetria, tekst, partituur, rütm ja vaikus saavad ootamatult metafoorideks, mis ühendavad heli, aja ja ruumi,” sõnas hoone üks arhitektidest Enrique Sobejano.
Hoone ehitusprojekt valmis koostöös arhitektuuribürooga Luhse & Tuhal Eestist, AS Ehitustrust alustas ehitustöödega 2017. aasta märtsis, hoone valmis 2018. aasta oktoobris. Hoone pindala on 2385 m2, ehitusmaterjalidena on kasutatud looduslikke materjale: klaasi, puitu ja betooni ning hoonel on tänapäevased taastuvenergia süsteemid.
AS Ehitustrust juhatuse esimees Kaido Somelar sõnas, et on väga rahul sellega, kui suur töö on ära tehtud. “Alles nüüd, kui keskuse uus hoone on valmis ja ootab oma külastajaid, hakkab mulle kohale jõudma, millega Ehitustrusti meeskond hakkama on saanud. See hoone on väga kaugel lihtsast objektist: erinevad isiksused, maailmapildid, arhitektuuri keerukus, Arvo Pärdi iganädalased külastused - kuidas kõik need elemendid tööprotsessi käigus kokku sulatati, pakub rahulolu. Ma tõesti arvan, et see äratundmine jõuab alles hiljem kõigi nende inimesteni, kes selles projektis osalesid.”
Arvo Pärdi Keskuse uue hoone ehitust rahastas Eesti riik ning keskus valmis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal. „Arvo Pärt on rahvuslik sümbol ja Eesti suursaadik terves maailmas. Juubeliaastal avaneb kõigil Eesti inimestel ja meie külalistel võimalus uuenenud Arvo Pärdi Keskuses ühe armastatuima helilooja muusika ja mõttemaailmaga sügavuti tutvuda,“ sõnas Riigikantselei EV100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa.
Arvo Pärdi Keskus tegutses seni arhiiviks kohandatud eramajas ning esimestel aastatel oli peamiseks ülesandeks arhiivi ülesehitamine ja korrastamine ning digiarhiivi infosüsteemi loomine. Selleks et avada arhiiv uurijatele ning alustada haridus- ja kontserditegevusega, tekkis vajadus hoone järele, mis võimaldaks avalikkuse ligipääsu. Sobivaima lahenduse leidmiseks kuulutati 2013. aastal välja rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võitsid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano arhitektuuribüroost Nieto Sobejano Arquitectos. Uue keskusehoone ehitus algas 2017. aasta märtsis. Arvo Pärdi Keskus avab külastajatele uksed 17. oktoobril 2018.
Arvo Pärdi Keskus asub Laulasmaal Kellasalu tee 3, Tallinnast 35 kilomeetri kaugusel. Autoga tulles võtke suund Laulasmaale ning Laulasmaa-Lohusalu teeristis keerake Lohusalu suunas. Umbes 700 meetri pärast näete keskusesse suunavat viita, mille juures keerake paremale, Kellasalu teele. Kohe tee alguses asubki meie parkla, kuhu palume auto jätta. Sealt viib keskuseni tähistatud metsarada, jalutuskäigule kulub umbes viis minutit. Arvo Pärdi Keskus asub parklast umbes 250 meetri kaugusel.
