Üks Georg Otsast vändatava suurfilmi võtmetegelasi on laulja sõber, tantsija Caesar, keda kehastab läti popstaar Renars Kaupers. Ka Caesari prototüüp, Estonia teatri balletitrupi omaaegne liige Garibaldi Kivisalu osales võtete ettevalmistamisel, selgitades Kaupersile, kuidas tollane härrasmees peaks end üleval pidama.

Enda nõustajarolli ei hinda 7. novembril 82-aastaseks saanud tantsija siiski üle. “Kaupers on väga intelligentne poiss, olin tõsiselt üllatunud, kui kergesti ta kõike tabas,” kiidab Kivisalu enda kehastajat. “Natuke rääkisin talle tolle aja stiilist. Neil aastatel olid meesterahvad rohkem väljapeetud, mõeldi rühile. Praegu käiakse pigem längus õlgadega – noh, ajad muutuvad.”

Kuigi Kivisalu ei ole filmi stsenaariumiga tutvunud, on ta pärast kohtumisi filmitegijatega mõõdukalt optimistlik. “Tundub, et tuleb kobe film. Õnneks on ka Venemaa ja Soome tootjariikide seas, nii et vähemalt raha on taga.” Urmas Vadi stsenaariumile kirjutatud muusikal “Georg” Kivisalule ei meeldinud, sest väljamõeldis ja ajalugu sulasid selles liiga tihedalt kokku.

Georg Otsaga tutvus Kivisalu juba lapsepõlves. Tihedamalt puutusid nad kokku Estonia teatris töötades. “Georg oli väga tagasihoidlik inimene,” mäletab Kivisalu, kelle sõnul ei rikkunud staari ka talle osaks saanud kuulsus. “Sellist Don Juani, nagu Georg Ots tegi, ei leia tervest Euroopast. Lisaks suurepärasele häälele oli Georg ka hea näitleja.”

Juba 42 aastat pensionil

Enda balletiaastatest rääkides on Kivisalu pigem tagasihoidlik. Kui Estonia teatris oli tema sõnul 1940. aastatel ooperi ja kontserdimuusika hiilgeaeg, siis ballett muutus tugevamaks alles 1950-ndatel, kui lõpetas balletikooli esimene lend.

“Mina käisin ju 1946. aastal Moskva Suures teatris end täiendamas ja nägin alles siis, mis see ballett tegelikult on,” pihib 1943. aastal tantsijana alustanud Kivisalu. “Üle 20-aastaselt aga enam ju balletti korralikult selgeks ei õpi. See võttis tükiks ajaks tantsimisisu ära.”

Tantsija-aastad on aga Kivisalule ilmselgelt kasuks tulnud – praeguseni sirge rüht ja selge silmavaade reedavad head füüsilist ja vaimset vormi. “Tegelikult olen juba 42 aastat pensionil,” muigab mees. “Tantsija karjäär lõpeb ruttu.”

Omal ajal päästis ballett ta Saksa sõjaväkke värbamisest – Narva teater, mille hingekirja ta heatahtlike ülemuste soovil oli kantud, kuulus Saksamaa poolt okupeeritud idaalade territooriumile, hitlerlased aga nendel aladel värbamisega ei tegelnud.

Eesti balleti praegust taset hindab paljunäinud tantsija kõrgelt. “Aastaid balletikooli juhtinud Enn Suve käe alt on tulnud väga andekaid õpilasi.” Paraku kipuvad noored tänapäeval Eestist ära ning mitmed anded on siirdunud meie mailt Zürichisse, San Franciscosse või Londonisse.

Kui tulla tagasi filmi “Georg” juurde, siis tekitab Georg Otsa sõbras hämmeldust, et 31 aastat tagasi surnud laulja elu kütab just nüüd nii palju kirgi. Esmalt muusikal, siis film...

“Noored ei tea vanu ooperitähti,” arvab Kivisalu. “Film võib ju asjalik tulla, ent ilmselt huvitab see Vene ja Soome publikut rohkem – seal oli Ots tõepoolest täht.” Kui taevakehadest rääkida, siis ei maksa unustada, et lähikosmoses tiirutab Otsa nime kandev asteroid.