Jaan Tootsen tegi filmimaailmas endale nime Uue Maailma seltsist kõneleva dokumentaalfilmiga, mis rääkis nähtusest, mis kujunes või oli kujunemas Eesti ühiskonnas murranguliseks. 2000-ndate alguses tundus idee boheemlastest, kes ühes asotsiaalidelt üle võetud Tallinna puumajas koos putru keedavad ja luuletusi loevad, tavalisele inimesele päris kummaline. Nüüd käib vaat et igaüks asumiseltsi koosolekul haljastuse teemal arutlemas. Uue Maailma positiivne kuvand muutis sellise eluviisi ühtäkki suisa normatiivseks. Ühesõnaga, Uue Maailma kohta tehtud filmiga sai Tootsen uue maailmakorra Zeitgeist’i ilusti purki, kui andis oskuslikult üldistusjõudu sellele, mida ta Erko Valgule ja kompaniile naha vahele pugedes nägi.

Vintage-jalgratas oli ka Uue Maailma vapisõiduk. Nii on „Velosoofid” teema poolest justkui „Uue Maailma” väiksem, pooletunnine vend, kuid kaadris on hoopis teine seltskond maailmamuutjaid, kelle stiil viitab rohelise eluviisi asemel tänavaspordi mõjudele ja moodsatele ametitele.

Loe, mille poolest sarnaneb „Velosoofid“ „Uue Maailma“ filmile.

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.