Gidon Kremeri juubel kajastub Klaaspärlimängul
27. veebruaril tähistab oma 60 aasta juubelit maailmakuulus viiuldaja ja dirigent Gidon Kremer. Temaga ühel ajal peab kümnendat sünnipäeva Kremeri asutatud kammerorkester Kremerata Baltica. Pole sugugi juhus, et juubelid on täpselt ühel ajal. Nimelt asutas Kremer kammerorkestri 1996. aastal oma 50 aasta juubeli auks, valides sinna Baltimaade parimad noored muusikud. Nüüdseks on Kremerata Baltica oodatud külaline eri maailmajagude mainekatel festivalidel.
Maailmakuulus viiuldaja ja dirigent sündis 1947. aastal Riias. Ta õppis Moskva konservatooriumis David Oistrahhi käe all ning hoolimata suurest edust Nõukogude Liidus pääses piiri taha esinema alles 1975. aastal. Muide, Kremeri Londoni-debüüdi ajal viibis publiku hulgas Herbert von Karajan, kes kutsus teda salvestama Brahmsi “Viiulikontserti” ja esinema Salzburgi festivali avakontserdil. Kremerile on pühendanud helitöid akadeemilise muusika staarid Sofia Gubaidulina ja Luigi Nono. Ta mängib Guarneri del Gesù viiulil, mis pärineb aastast 1730.
Kõlab 20. sajandi muusika
Sel pühapäeval tähistatakse Kremeri sünnipäeva ka Eestis. Klaaspärlimängu muusikafestivali raames esinevad Estonia kontserdisaalis juubilarid Kremer ja tema kammerorkester, tuntud headuses viiuldaja Tatjana Grindenko ja noorema põlvkonna paljulubav vibrafonimängija Andrei Pusˇkarev. Pusˇkarev ühines Kremerata Balticaga 1999. aastal ning on lava jaganud kuulsate interpreetidega, näiteks Juri Basˇmeti ja Yo-Yo Maga. Kremerata Balticat oodatakse aga esinema kuulsaimatele muusikafestivalidele – näiteks Praha Kevad ja BBC Proms – ning nende salvestist “After Mozart – Raskatov, Silvestrov & Schnittke” tunnustati 2001. aastal Grammyga.
Kremer on läbi aegade esitanud kõige erinevamat repertuaari. Just see tõik annab Kremerist kui interpreedist ja dirigendist parima ettekujutuse, sest ta mängib eri repertuaari alati ühtviisi asjatundlikult. Sel kontserdil kõlab 20. sajandi heliloojate looming, kes pakuvad stiililiselt üpris kirevat pilti. Kõrvuti kõlavad Piazzolla, Schnittke, Korngoldi, Pärdi ja Silvestrovi heliteosed. Neist paljudega on Kremeril eriline side. Näiteks just Kremer ja Grindenko olid 1977. aastal Pärdi “Tabula Rasa” esmaesitajad. Hiljem on Kremerata Baltica mänginud korduvalt Pärdi uudisteoseid ja ka Schnittkega seob Kremerit pikem koostöö.
Valentin Silvestrov on Ukraina üks tuntumaid nüüdisaegse muusika loojaid, kelle loomingus leidub sümfooniaid, klaveriteoseid, keelpillikvartette, vokaalmuusikat jm. Erich Wolfgang Korngold oli aga Viini tuntud muusikakriitiku Julius Korngoldi poeg. Ta emigreerus 1937. aastal Ameerikasse ning sai tuntuks kui edukas Hollywoodi filmimuusika autor. Tegelikult on Korngoldi panus muusikalukku märksa suurem – ta on kirjutanud ka oopereid, sümfoonilisi ja kammerteoseid jm.
Kontsert
Gidon Kremer ja
Kremerata Baltica
•• Pühapäeval, 11. veebruaril Estonia kontserdisaalis.
•• Gidon Kremer – 60, Kremerata Baltica – 10.
•• Solistid: Gidon Kremer (viiul), Tatjana Grindenko (viiul, Moskva), Andrei Pusˇkarev (vibrafon, Ukraina).
•• Kavas Piazzolla, Schnittke, Korngold, Pärt, Silvestrov.
