Grete Márqueze pseudonüümi all räägib meile keegi, kuidas ta otsustas ühel päeval teleri ees õlut lürpiva Reimo maha jätta ja Hispaaniasse printsi järele sõita. Ja sellest, kuidas Hispaania ja sealne ühiskond on ideaalne (selle mõiste maailma kõige intensiivsemas tähenduses). Tegemist ei saa olla muu kui satiiriga. Meie ette rivistuvad kähku ja valutult kõik klišeed. Kõik stereotüübid, mis ühe „ossnaise” suust saavad välja purtsatada, teevad seda, ja nii siiralt, et anna või otsad.

Teadagi on tal täielik ülevaade nii Hispaaniast kui ka Eestist. Üks on valge, teine must. Eestlased on ksenofoobne väljasureva keelega matsirahvas – piinlik on sellisest kohast pärit olla. Depressiivne väikeriik ühesõnaga. Hispaania on aga puhas, kultuurne ja soe nagu üks suur õnnelik pere. Pole üldsegi välistatud, et Hispaania ühiskonda ongi raamatus kuskil just nende sõnadega iseloomustatud, sest klišeesid ja sotsiaalpornot on raamatus palju.

Eesti mees on truudusetu

Mida me siis lõunamaa kohta veel teada saame? Saabunud Barcelonasse, avastab minategelane, et kõik sorteerivad siin prügi 12 avaga prügikastidesse, üks ava on sealhulgas eritiste jaoks. „Eritised” tähendab koerte väljaheiteid. Haruharva kohatud ülipurjus inimesed kasutavad antud ava täpsusoksendamiseks.

Ja-jaa. Mäletan ka ise Barcelonat väga toreda sooja paigana, kus tänavaid pesti veega, et „eritisi” lahti leotada. See protseduur lisas linnaõhule hõrgu aroomi nimega „kusi”. Saan teada, et mul olid luulud, sest „hispaania meeste uriin, kaka ja higi lõhnavad pigem meeldivalt, nii kummaline kui see ka ei ole”.

Eestlastele teatavasti ei meeldi tantsida, aga „hommikul mööda tänavat tööle või õhtul töölt koju tantsiv hispaanlane on täiesti harilik vaatepilt”. Eesti mehed on truudusetud ebardid, aga „üks normaalne hispaania mees oleks pigem nõus peenise maha lõikama, kui partnerile truudust murdma”.

Niisiis oligi aeg see pimeda lõunamaaihaluse motiiv naeruvääristada. „Eesti naise õnn” on nii etteaimatavalt etteaimatav, imal-muinasjutuline unistuste täitumise lugu, et see on peaaegu uskumatu. Raamatus esinevaid mõtteid on üksikult või mõne kaupa ikka mõeldud – mis siin ikka häbeneda –, aga nüüd on nad kõik koos ja võimenduvad idiootselt nauditavaks mehiseks „naistekaks”.

Raamat

Eesti naise õnn

Grete Márquez

•• J&U, 2009

•• 189 lk, pehme köide