Keeleteo konkurrssi korraldab Haridus- ja Teadusministeerium 
 parima
 eesti 
 keelt 
 väärtustava 
 teo
 ja selle
 tegija 
 selgitamiseks. Keeletegu 
 2010
 kuulutatakse
 välja 
 emakeelepäeva 
 üritusel 
 14. 
 märtsil
 2011. 
 a
 Vastseliinas.
 Keeleteo peaauhind selgitatakse välja komisjoni poolt, lisaks antakse välja keeleteo rahvapreemia.

2009. aasta keeleteo tegijaks hindas üldsus Sergei Metlevi, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.

Ministrite hinnangul oli 2009. aasta peaauhinna vääriline keeletegu „Aabets“, mille koostasid Külli Laos, Reene Leas ja Evi Vesik. 80-leheküljeline raamat toetus legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele ning sidus kihnu murdekeele koos kihnulike ütlustega sealse olustikuga.

Keeletegu 2009 selgitati välja kuue sõelale jäänud kandidaadi seast, sel aastal konkurents kahekordistunud, oma valik tuleb teha tosina möödunud aastal silmapaistnud keeleteo seast.

Emakeele Seltsi juhatuse poolt tehtud valik 2010. a parima keeleteo konkursile esitatud ettepanekutest :

1. Saare maakonna rannajuttude võistlus.

Lümanda kool korraldas Saare maakonna õpilastele lugemisaasta raames August Mälgu 110. sünniaastapäevale
pühendatud tõsieluliste rannajuttude võistluse. Juttude konkursile esitati kokku 89 tööd 11 kooli õpilastelt. Keeleteo algatajaks oli eesti keele õpetaja Liia Raun.

2. Eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele.

Maailmas toodetakse pimedatele inimestele mõeldud tehnilisi abivahendeid, millel on  põhiliselt ingliskeelne hääljuhendamine. Osal abivahenditest on hääljuhendamine ka saksa  või mõnes teises laiema levikuga keeles.

Hääljuhendamisega abivahenditega saavad nägemiseta inimesed kuulata CD-plaatidele  salvestatud heliraamatuid, salvestada loengute tekste, skaneerida ja kuulata sünteeskõnes  tavakirjas trükitud tekste, mõõta vererõhku ning veresuhkru taset, saada teada õiget kellaaega,  arvutada, määrata erinevaid värvitoone, kaaluda aineid ja ennast ning mõõta pikkusi ja akude  täituvust. Tavaliselt müüakse eri riikides rahvuskeelde tõlkimata hääljuhendamisega abivahendeid.

Eestikeelse hääljuhendamise loomiseks tõlgiti ingliskeelsed hääljuhendamise käsud eesti  keelde, salvestati need, testiti sobivust, muudeti käsud vastavalt eesti keele eripärale, edastati  salvestised abivahendeid tootvatele firmadele.

Pärast tehniliste abivahendite hääljuhendamise muutmist suurenesid pimedate inimeste iseseisva toimetuleku võimalused. Nüüd on neil märksa hõlpsam arvestada kauplustes ostude summat, juhtida  lugemisseadet teksti skaneerimisel või liikuda heliraamatute peatükkide, lõikude ja fraaside  alguseid pidi.

 3.  "Heinrich Gösekeni grammatika ja sõnastik 350".

Väljaandesse koondatud materjal võimaldab sissevaadet eesti piiblikeele kujundamisaja keelde ja kultuuri. Göseken on üks meie kirjakeele alusepanijatest. Raamat on 3-osaline. Alguses on  sissejuhatav ülevaade Gösekeni elust ja loomingust, seejärel tema grammatika - vasakul leheküljel saksakeelne, paremal eestikeelne tekst; põhilise osa moodustab sõnastik,
mis on esitatud ümber pööratud kujul (eesti keel kõigepealt). Tegemist on 17. sajandi mahukaima eesti keelt sisaldava leksikoniga (üle 12 000 sõna; ka fraase ja mõningaid lauseid). Gösekeni materjaliga on ära tehtud 10 aasta pikkune töö. See on kasulik materjal nii keeleuurijatele – teadlastele ja üliõpilastele – kui ka ajaloo- ja kultuurihuvilistele.  Tänu võlgneme selle keeleteo eest Valve-Liivi Kingissepale, Kristel Ressile ja Kai Tafenaule.

4.  Ansambel "Metsatöll" Eestikeelne laululooming, kontserdi- ja salvestustegevus. 

Ansambli "Metsatöll" repertuaar koosneb täielikult eestikeelsetest lauludest; 2010. aastal  andis ansambel 63 kontserti, neist 23 Eestis 40 välismaal (kuulajaid oli hinnanguliselt 150  000). Ansambel salvestas täispika stuudioalbumi "Äio", mida on müüdud üle 20 000  eksemplari (möödunud aasta tegevuse taustaks: kokku on ansambel andnud 310 kontserti,  välja andnud 5 täispikka stuudioalbumit, 2 kontsertalbumit koos DVD-ga, 4 lühemat single-  albumit jm). Täielikult eestikeelne (ka eesti keele murdeid kasutav) loometegevus on  oluliseks eesti keelt väärtustavaks ja järgimisele õhutavaks eeskujuks nii Eestis tegutsevatele  ansamblitele kui ka Eesti muusikahuvilistele, sh noortele. Äärmiselt oluline on eestikeelset  laulukultuuri propageeriv edukas kontserttegevus välismaal: valdavalt ingliskeelses muusikakeskkonnas näidatakse ka teiste keelte võimalusi, konkreetselt tutvustatakse  eestikeelsete laulude kaudu sellekeelset rahvast ja riiki.

5.  ERM-i näitus "Muuseum näitab keelt".  

Väga atraktiivne ja originaalne näitus, mis elavalt esitatud info kõrval pakub palju  interaktiivust, võimalusi keelt mõista, näha, kuulda, ise teha. Näitus on sisuliselt jagatud 6  teemaks: sissejuhatus, keele (aja)lugu, murded, foneetika, keel kui süsteem, kirjaviisid.  Põnevalt ja mitmekülgselt on kasutatud tänapäeva tehnilisi võimalusi: iga teema juurde  juhatab Rääkiv Pea ehk virtuaalne giid, saalis on kogu Eestit kattev interaktiivne murdekaart, mis võimaldab kuulda kodukoha või esivanemate murdekeelt.  Näitus on  suunatud nii eesti keelt emakeelena kui ka võõrkeelena kõnelevatele lastele ja
täiskasvanutele, nii nägemis- kui ka kuulmispuudega ning eesti keelt mittemõistvaile  külastajatele.

6.  Uuring „Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase“. 

1.09.2009-1.03.2010 viidi läbi lugemis-, kirjutamis- ja kuulamisoskust hindav uuring, mille  käigus testiti 263 esmakursuslase (TÜ, TLÜ, TTÜ,EKA, EMÜ, EMA) eesti keele oskust (22  ei esitanud enda kohta kõiki taustandmeid) ning võrreldi seda emakeeleõpetajatest ja  riigiametnikest (kokku 37) koosneva kontrollgrupiga. Uuring selgitas olulise seose eesti keele  riigieksami hinde ning esmakursuslaste keeleoskuse vahel. Parimad olid tulemused kirjakeele  valdamises (57% valdas eduka toimetulemise tasemel); funktsionaalse keeleoskuse testi  sooritas hea või rahuldava tulemusega 49%, samas oli selles valdkonnas ka olulisi  puudujääke. Uuringu järgi tuleks eesti keele õpetuses rohkem keskenduda funktsionaalse  keeleoskuse arendamisele ning sama eesmärki toetada ka eesti keele riigieksami  kujundamisel. Autorid: Martin Ehala, Krista Kerge, Kersti Lepajõe ja Kadri Sõrmus

 7. Eesti Keele Kaitse Ühingu eesti keelt väärtustav tegevus 2010. aastal 

Eesti Keele Kaitse Ühing (EKKÜ) asutati 12. oktoobril 1999. aastaleesmärgiga tähtsustada eesti kirjakeele kui rahvuskultuuri olulisima koostisosa rolli, kaitsta kirjakeelt võõrmõjude, risustamise ja labastamise eest ning kirjakeele ja murrete vahekordade täpsustamine.

8.  Õppematerjal "Loe ja mõista. Töö teabetekstidega"

Kuressaare gümnaasiumi õpetajad koostasid esimesele kooliastmele mõeldud õppematerjali  "Loe ja mõista. Töö teabetekstidega" tekstist arusaamist arendavate ülesannetega. Mitmed nn teabetekste sisaldavad ülesanded on saaremaise-sisuga. Töövihik on mõeldud tänapäeva lastele, kes elavad väga mitmekesises tekstimaailmas ja kus üha olulisem on osata õigesti ja  sihipäraselt lugeda. Töövihikus on hulganisti erisuguse ülesehituse ja eesmärgiga teabetekste.
Lisaks riiklikus õppekavas nimetatud liikidele on kogumikku valitud muidki igapäevaelus päris tavalisi tekste, näiteks kassatšekk ja reisipakkumine, võistlusprotokoll ning kaubakataloog, samuti paar eakohast ajakirjandusteksti. Teemad on järjestatud raskusastme järgi, alustades lühematest tekstidest ja lihtsamatest ülesannetest. Töövihik on metoodiliselt  mitmekülgne, arvestatud on võimalusega tööd diferentseerida: õpetaja saab alati valida klassile sobiva teema ja ülesande. Autorid: Ene Riis, Raina Tiidovee ja Raina Rääp

9.  Eesti keele väärtustamine Lätis.  Tegijad: Agnese Rakovska & Triana Park

Noorte seas väga populaarne uue põlvkonna Läti lauljanna avas koos oma ansambliga KuMus Avatud Eesti Fondi juubeliürituse, lauldes eesti keeles. Nad kutsuti esinema sellepärast, et nad on varemgi avaldanud eetris, internetis ja plaatidel (ja seda kõike just Lätis) omaloodud laule eesti keeles. Ise pole nad eesti keelt mitte kunagi elus
rääkinud. See on väga sümpaatne ja harukordne nähtus, mis väärib märkamist. Nii lätlastest
kui ka eestlastest lauljad eelistavad reeglina inglise keelt ega kasuta naabrite keeli (v.a. vene).

10.  Sõnavõistlus "Sõnaus", tegija: Toomas Hendrik Ilves

Sõnavõistlus käivitas arutelu eesti keele kasutuse ja uute sõnade (terminite) vajalikkuse üle.  Võistlusega otsiti eestikeelseid vasteid 11 riigi ja ühiskonnaga seotud võõrkeelsele sõnale.  Võistlusest võttis osa 593 inimest, neilt laekus 2123 ettepanekut. Sõnavõistluse võitjaks  kuulutas žürii Andres Valdre esitatud taristu (infrastruktuuri tahenduses). 

11.  Monograafia "Johannes Aavik et la rénovation de la langue estonienne", tegija: Antoine Chalvin

Soomeugri uuringute liit (Prantsusmaal) andis prantsuse keeles välja Pariisi Ida Keelte ja  Kultuuride Instituudi õppejõu Antoine Chalvini doktoritööl põhineva ning autori poolt ümber  töötatud monograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“.  A. Chalvini monograafia  olulisus seisneb eesti kirjakeele ajaloo ja J. Aaviku kui keeleuuendaja tegevuse tutvustamises  väljaspool Eestit. Chalvini raamat tutvustab eesti keeleuuendust maailma prantsuskeelsele lugejale. Chalvin on varem tõlkinud prantsuse keelde Valtoni, Luige, Õnnepalu ja Krossi  loomingut, tema seniseks tipptõlkeks on „Kalevipoeg“ (2004).

12. Lugemisteemaliste õpilasürituste sari Kuressaare gümnaasiumis.

Üritustesari Laisk laps parsil, hea laps loeb raamatut  on Kuressaare Gümnaasiumi eesti  keele osakonna meeskonnatöö – eesti keele ja kirjanduse õpetuse toetamine läbi ülekooliliste   õpilasürituste, üldmotoks lugemisaasta ja eesti rahvaluule väärtustamine. 

Parimale keeleteole saab oma hääle anda aadressil: http://www.hm.ee/index.php?0512186