Haapsalu raudteemuuseum saab omanimelise fondi
"Rahast me praegu ei räägi," ütles Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch. "Põhimõte on praegu tähtsam," ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles Lääne Elule. Tulevikus võib fondi kahele asutajaliikmele lisanduda ka Lavassaare raudteemuuseum, AS Edelaraudtee jt firmad ning eraisikud.
Haapsalu raudteemuuseum vajab jaama ajalooliste hoonete ja vedurite-vagunite renoveerimiseks vähemalt kahte miljonit krooni.
Kolm aastat linnas tegutsenud muuseum on Haapsallu toonud viis vedurit ja 11 vagunit. Muuseumi käsutuses on ekspositsioonisaal raudteejaama imperaatoripaviljonis.
Tulevikus võib kogu Haapsalu raudteejaama maa-alast saada muuseumi ekspositsioon. Koos ajaloolise jaamahoone ja pikima katusealuse perrooniga on säilinud raudteejaama kaubaait, veetorn ja depoo. Raudteejaama hoonestik - peale eelnimetatute on säilinud ka raudteeametnike elumajad - on Eestis ainulaadne.
Kahel viimasel aastal on Eesti Raudtee toetanud muuseumi 70.000 krooniga.
Linnaeelarvest saab muuseum töötajate palga- ja paviljoni kütteraha. Muuseumipilet on Haapsalu kalleim, täiskasvanu saab näitust uudistada 15 krooni eest. Aastas külastab muuseumi vähemalt 5000 inimest.
Eesti raudtee sajandal sünniaastal, 1970. aastal Tallinnas Balti jaamas avatud muuseum tegutses seal 1992. aastani.
Praegu kasutab depood Haapsalu Raudtee, jaamahoones on turismiinfopunkt ja bussipiletikassa. Haapsalu Raudtee juhataja Aarne Taali sõnul teeniks linn jaamakompleksi kordategemiseks kulutatud raha turistidelt kiiresti tagasi.
