Noorem põlvkond tunneb neljapäeval sünnipäeva tähistavat Hans Kaldoja eelkõige telesarjadest. Lapsed on kuulnud tema häält “multikates”. Noorematele keskealistele on Kaldoja hääl igavesti tuttav lugematutest õhtujuttudest ja kuuldemängudest, mida kõrv vastu krabisevat transistorit enne magamaminekut kuulati. See oli aeg, mil kriminullid ilmusid Mirabilia sarjas, mida polnud saada. Ka Eesti pimedatele on Kaldoja hääl ilmeksimatult tuttav – ainuüksi tänavu on ta sisse lugenud seitse raamatut.
Keskmine keskiga teab ja tunneb teda tugeva teatrinäitleja ja lavastajana. Kui mitte muidu, siis teleekraani kaudu vähemasti. Televisioonis on mees teatrit teinud läbi aastakümnete.
Teatrisõber ja Kaldoja ande austaja näeb Kaldoja lavastust “Sonaat viiulile ja juhusele” Tammsaare muuseumis, kus ta ise ka kaasa mängib. Jõudu ja jaksu!
Andres Keil
