Haruldased metsad ohverdatakse Sotši olümpiatee heaks

 (41)
Haruldased metsad ohverdatakse Sotši olümpiatee heaks
Metsamehed langetavad haruldase pukspuu salusid, et teha ruumi tulevasele Adlerist Krasnaja Poljanasse kulgevale olümpiaraudteele.Ökoloogiline Vahtkond

2014. aasta Sotši taliolümpia korraldajad ja ehitajad on põhjalikult tülli läinud looduskaitsjatega, kasutades võitluses nende vastu miilitsa ja turvameeste abi. Ohus on kolhiida pukspuu ja jõesäng.

Taliolümpia ühed võtmeobjektid, ühtlasi kõige kallimad rajatised on uus maantee ja raudtee. Need viivad Musta mere rannikul asuvast Adlerist üles mägedesse Krasnaja Poljanasse, kus toimuvad mängude suusaalad. Teede rajamisel muutub oluliselt piirkonna suurima jõe, osa Sotšist joogiveega varustava Mzõmta säng, maha raiutakse hektarite viisi punase raamatu kaitse all olevaid haruldasi kolhiida pukspuu metsi.

Kohalik miilits ja piirivalve on pidanud viimase kolme kuu jooksul ulatusliku metsaraiumise vastu protestinud looduskaitsjaid juba kaks korda raudus käsi ära viima.

Üks kõige aktiivsemaid loodust hävitava olümpiaehituse vastaseid on Põhja-Kaukaasia Ökoloogiline Vahtkond. Viimane kuu aega on neid metsast jõuga eemale hoitud.

„Kõikjale on ette pandud relvastatud turvameestega kontrollpunktid, et me ei pääseks enam vaatama, mis toimub,” kurdab Ökoloogilise Vahtkonna aktiivne liige Dmitri Kaptsov. Ohtu sattunud metsad asuvad teisel pool Mzõmta jõge, kuhu viivad ainult ehitajate tarbeks rajatud ajutised sillad, mida on lihtne valvata ebasoovitavate isikute eest.

Teeme Dmitriga siiski katse. Proovime kolmest kohast läbi pääseda, aga igal pool on tulemus sama. Dmitri keskkonnakaitsja tõend ning minu ajakirjanikutunnistus panevad turvamehed ainult naerma. „Ajakirjanike eest on meil kästud eriti valvata,” naerab kuldhambaga turvamees mulle näkku. Muidu on ta sõbralik.

Samal teemal:

Haruldastest puudest on muidugi kahju, aga laiemalt vaadates on olulisem näide selle kohta, kuidas organiseeritakse olümpiarajatiste ehitust. Korraldajad on jäänud selgelt ajahätta, sest alates korraldusõiguse võitmisest 2007. aasta suvel kuni tänavuse suve alguseni polnud nad alustanud ühtegi ehitust. Ehitus käis vaid mõnedel erainvestorite väiksematel objektidel Krasnaja Poljanas. Suurteks ehitustöödeks on aga jäänud aega vaid neli aastat.

Kui teha kõike õigesti ehk Venemaa keeruliste, äärmiselt bürokraatlike seaduste järgi, siis jääks Sotši olümpia ilmselt ära. Sellepärast on avalik saladus, et Adlerist Krasnaja Poljanasse kulgevat ülikallist maanteed ja raudteed ehitatakse ametlikult kinnitatud projektita. Projekti tehakse jupikaupa, töö käigus. Nii ei tea tänini Krasnaja Poljanas keegi, kuhu tee külas täpselt välja jõuab ja kelle maa löögi alla satub. See ärritab inimesi.

Kui pole projekti, siis on loomulikult raskem kontrollida ka raha kulutamist, mis iseenesest viitab juba suurele korruptsiooniohule. Samuti ei tehtud enne tee-ehitust ühtegi keskkonnaekspertiisi, mille tegemist nõuab samuti seadus.

Venemaa ajakirjanduses on tunnistanud isegi riigi peaprokuratuuri esindajad ja keskkonnaminister, et rangelt võttes ehitatakse ebaseaduslikult.

Ka olümpiat korraldava komitee Sotši-2014 üks liige tunnistas anonüümsuse tagamise tingimusel Eesti Päevalehele intervjuud andes, et kui ehitada kõiki olümpiaobjekte seadust järgides ja vajalikke protseduure läbides, siis ei jõutaks neid lihtsalt valmis (eriti pidavat see käima just Adleri – Krasnaja Poljana teede kohta). „Enne taotluse sisseandmist (OM-i korraldamiseks – J. P.) ei tehtud ju ka mingeid uuringuid, mida saaks praegu kasutada,” märgib ta.

Ametlikult ei saa Sotši-2014 midagi kommenteerida, sest kõikide olümpiaobjektide (sh teede) ehitamine on spetsiaalselt selleks loodud ehitusfirma Olimpstroi ja Venemaa Raudteede (RZD) vastutusala.

Asja aetakse üsna kavalalt. Näiteks needsamad maharaiutavad pukspuumetsad asuvad Kaukaasia rahvuspargi alal ning on üksi seetõttu kaitse all. Ehituse ajaks anti aga osa rahvuspargi alast – see, kus toimub ehitus – ametlikult RZD hallata. Rahvuspargi juhtkonnal pole ajutiselt mingit õigust seal kamandada. RZD tunneb ennast seetõttu täiesti karistamatult, kurdavad Põhja-Kaukaasia Ökoloogilise Vahtkonna ja Maailma Looduse Fondi (WWF) esindajad.

Viis looduskaitseorganisatsiooni kirjutasid Sotšis toimuva kohta ühise kaebekirja rahvusvahelisele olümpiakomiteele (ROK). ROK ei tahtnud teemaga tegeleda ja saatis pöördumise omakorda edasi Venemaa vastavatele ametitele.

Üks võit kirjas

Loe veel

Ühe võidu on looduskaitsjad Sotšis siiski saanud, õigemini jõudnud kompromissile ROK-i ja mängude korraldajatega. Bobi- ja kelgurada ning laskesuusastaadion viidi rahvuspargi territooriumilt ära. Liiga palju haruldasi metsi tulnuks maha võtta, mille tõttu ähvardas puhkeda rahvusvaheline skandaal.

Looduskaitsjate tegevuse tõttu järjest rohkem tähelepanu võitev Adleri – Krasnaja Poljana tee tuleb ligi 50 kilomeetrit pikk, maantee ja elektriraudtee kulgevad paralleelselt. Kokku ehitatakse mõlema tee tarbeks 35 kilomeetrit sildu ja estakaade ning 26 kilomeetrit tunneleid.

Tee-ehitus läheb maksma 242 miljardit rubla (85 miljardit krooni ehk vaid veidi vähem kui Eesti eelarve), mis teeb sellest kõigi aegade kalleima tee-ehituse Venemaal ja ühe kallima maailmas. Isegi kui arvestada, et korraga rajatakse kahte teed, tuleb kilomeetri hind vägev – 1,7 miljardit krooni. Võrdluseks: seni oli Venemaal kõige kallim ehitada ringteed ümber Moskva (MKAD), mille kilomeetri hinnaks arvestati 110–130 miljonit krooni.

Ainuüksi Adleri – Krasnaja Poljana uute teede rajamine läheb vähemalt kaks korda rohkem maksma kui terve 2010. aasta Vancouveri talimängude korraldamine.

Isegi Sotši enda kõikide ülejäänud olümpiaobjektide rajamine läheb arvestuste järgi vähem maksma kui tee-ehitus – 218 miljardit rubla (76 miljardit krooni).

Selge, et selliste summade juures ei hakka Sotšis keegi iialgi looduskaitsjaid kuulama, kui ei avaldata just rahvusvahelist survet.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare