Hea arhitektuur algab parema elu unistusest

Hiljuti ilmunud esimeses eestikeelses sisearhitektuuri põhitõdesid tutvustavas raamatus „Kontekst + keskkond” rõhutavad brittidest autorid mõistliku energiatarbimise ja keskkonnasäästliku projekteerimise põhimõtteid kui peamisi tulevikusuundi.

Sellest, kuhu on Eestis jõutud säästliku ja targa planeerimisega, kõnelevad Eesti Päevalehe vestlusringis sisearhitektid Katrin Kask ja Jüri Kermik, arhitektid Oliver Alver ja Ülar Mark ning energiatõhususe spetsialist Endrik Arumägi.

Kui räägime targalt projekteeritud hoonetest, siis millest me täpselt räägime?

Oliver Alver: Eesti suurim probleem on praegu see, et kõik mõisted on sassis. Räägime energiatõhusast, ökoloogilisest ja targast majast, aga keegi ei tea, mida see täpselt tähendab. Näiteks energiasäästlik on täiesti loomulik asi, aga tark maja ei pea olema energiasäästlik ega high tech ja ökoloogiline maja ei pruugi küll võtta vähe jahutusenergiat, aga samal ajal ei kasuta ta linna kanalisatsiooni jne. Energiasäästlik hoone pole see, kus on väiksed küttekulud, vaid see, kus on väiksed kütte-, jahutus-, valgustuskulud ja üldse väiksed ülalpidamiskulud.