Panorama programmi üks eesmärke on juhtida tähelepanu filmidele, mis võiksid ilma teha eeloleval arthouse-filmide hooajal Euroopas. Viimasel festivalil kandideeris Panorama eeskavasse ligemale 1600 filmi.

«See, et üks eesti film Berliinis osaleb, on hirmus kõva sõna,» kinnitas «Heade käte» produtsent Artur Talvik. Tema sõnul on Berlinale oluline eelkõige filmilevi mõttes. «Tavaliselt ootab seal linastunud filmi terve hunnik kutseid.»

Ehkki Panorama reglemendis on kirjas, et filmi ei tohi enne Berliini linastust ühelgi festivalil näidata, tehti «Heade käte» jaoks erand. «Anapa festival hõlmab vaid ühe regiooni filme ja on rohkem Euraasia kui Euroopa festival,» põhjendas Talvik. «Headel kätel» oli kutse ka novembris toimuvale Mannheimi festivalile, millest Berliini tõttu tuli siiski loobuda.

Varem pole ükski eesti mängufilm Berliini programmi kuulunud. Küll on Berliinis linastunud eesti dokumentaalfilmid: 1988. aastal näidati Panorama raames Balti nõukogude vabariikide retrospektiivi, kuhu muu hulgas kuulus ka Peeter Simmi tõsielufilm «Mitut värvi haldjad». Hiljem on Panorama kavas näidatud Mark Soosaare loomingut.

Eesti ja Läti kinodes pole kevadel esilinastunud «Headel kätel» suuremat menu olnud. Eestis on vaatajate arv veidi üle 6000 ja Lätis 3000. Oktoobris peaks «Head käed» kinoekraanidele naasma.