Head kaisukarud lähevad taevasse

Linnateatri „Kaelkirjakud” pakub sentimentaalset ja poeetilist esseistikat, mitte dramaturgilist lugu.

Tänapäeva Portugali kirjaniku Tiago Rodriguesi näidend veenab vaatajat selles, et kurbust on kaelkirjakute elus tunduvalt rohkem kui rõõmu. Kuigi näidend baseerub elu mõistmisel üheksa-aastase tüdruku mõtteviisi kaudu, on tegu üsna literatuurse ja tingliku täisealiste tükiga. Ehkki tegelikult oleks väga huvitav teada saada, mida peategelase-ealised vaatajad sellest arvaksid.

Näidend pole kuigi atraktiivne ega vaheldusrikas. Juba süžee vundament on viltu. Kui ema on olnud edukas ja kuulus kirjanik, pole usutav, et nii püüdlik ja korralik isa nii ruttu pärast tema surma niivõrd raskesse majanduslikku olukorda satub, et isegi TV-arvet maksta ei suuda. Isa on liiga õnnetu, tütar liiga tark. Ja see, et esimest nimetakse „Meheks, kes on minu isa” ja teist „Kaelkirjakuks”, on tarbetu fassaadikaunistus.