Punane metallkonst-ruktsioon sümboliseerib viimase aastakümne kiiret muutumisprotsessi. Pärnu maanteega paralleelsele suurele ekraanile (3 x 4 meetrit) proijtseeritakse otseülekandeid teatrihoone kontsertidest ning pilte maailmasündmustest.

Projekti "Tulevikuooper" tellis Eesti Kontsert. Projekti autorid arhitektid Vilen Künnapu ja Arne Maasik ütlesid, et püüdsid seadeldise kontseptsioonis tabada linna aegruumi eri kihtide rütme ja iseloomu. Niisiis kohtub sajandi alguse Estonia arhitektuur, Pärnu maantee 1930. aastate ehitised ja sotsrealistlik monument kaasaegse dekonstruktivistliku vormikeelega.

Pikka aega on käinud vaidlused, mida teha nõukogude aja monumentidega ja kuidas taastada kunagi lõhutud kujud. Seni on kasutatud ainult kahte võimalust: vene-aegsed maha ja Eesti-aegsetest koopiad. Ühekordsete aktsioonidega on Tallinna monumente tõlgendanud Hanno Soans.

Nüüd on Künnapu ja Maasik leidnud variandi, kus tekib kahe vastandliku esteetika metatasandiline kokkupõrge. Nende ins-tallatsiooni võiks Estonia taha jättagi. Seda enam, et Lembit Palutedre 1959. aastal püstitatud skulptuur, mida rahvasuus hüütakse "Hei, taksoks!", ei kujuta endast Eesti monumentaalskulptuuri klassikat, mille mistahes tõlgendus oleks lubamatu.