Aastail 1920–1940 kujunes Tartu kõrgemas muusikakoolis Elleri õpilastest omaette koolkond, kellest tuntumad on heliloojad Eduard Tubin ja Eduard Oja, pianist ja dirigent Olav Roots ning muusikateadlane Karl Leichter. 1971. aastal anti keskastme muusikaharidust pakkuvale Tartu muusikakoolile Heino Elleri nimi.


Eller asus 1940. aastal tööle Tallinna konservatooriumi kompositsiooniprofessorina. Tema õpilaste hulka kuulusid näiteks Arvo Pärt, Valter Ojakäär, Uno Naissoo ja viimasena Lepo Sumera. Sedavõrd erinevate loominguliste natuuride nimekirja nähes võime teha järelduse, et Eller ei seadnud end ja oma stiili õpilastele otseselt eeskujuks. Pigem pidas ta tähtsaks üldiste kompositsioonitehniliste vahendite omandamist.

Rahvuslik koloriit

Mis suhted olid Elleril Nõukogude võimuga? 1948. aastal anti talle ENSV riiklik preemia, ent autokraatlikus ühiskonnas on õnn muutlik. 1949. aastal ei peetud Elleri teeneid konservatooriumis enam vajalikuks ning suur osa tema sõjaeelsest loomingust sai külge formalismi sildi ja ühtlasi ka esitamiskeelu.1950. aastate keskpaigas võis jälle kergemini hingata ja Eller naasis konservatooriumitööle. Edaspidi tunnustati teda veel mitme kõrge autasuga: 1953 nimetati Eller ENSV teeneliseks kunstitegelaseks, 1965 tuli järgmine ENSV riiklik preemia, 1967 kuulutati ta juba NSVL-i rahvakunstnikuks ning 1965 ja 1970 anti talle Lenini orden.

Eller ei ole Eesti muusikaloos lihtsalt legend: iga eestlane on vahest kuulnud vähemalt ühte tema helitööd. Ta on kirjutanud ühe nii universaalse teose, et seda sobib mängida nii rahvuslikel pühadel kui ka leinapäevadel. Ka muidu on see kontserdikavades väga armastatud. Jutt käib “Kodumaisest viisist”, mis kuulub tegelikult tsüklisse “Viis pala keelpilliorkestrile”. Suures pildis aga moodustab umbes kaks kolmandikku Elleri loomingust klaverimuusika ja samuti tuleks tähtsaks pidada tema kirjutatud kammermuusikat.

Peterburis muusikalise kõrghariduse omandanud Heino Elleri stiili puhul räägitakse selgelt tuntavast rahvuslikust koloriidist, põhjamaisest kargusest ja lüürilisusest. Olles varasemas loominguperioodis avatud ka 20. sajandi vooludele, omandavad Elleri uuenduslikumad teosed impressionistliku varjundi. Paljuski peetakse Ellerit Eesti esimeseks: ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika, samuti eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid. 1937. aastal kirjutas ta esimese Eesti viiulikontserdi. Heino Eller suri 16. juunil 1970 Tallinnas.

Eller kõlab Klassikaraadios
Elleri sünnipäeva tähistatakse ka Klassikaraadios. Kella kümnest hommikul kõlab eetris Elleri looming.
Ellerist räägivad Heljo Sepp, Arvo Pärt, Alo Põldmäe jt.
Eetris kõlab ka Elleri õpilaste looming.