Helilooja Birman: Ilves on emalik tüüp ja teda peab laulma naine
Seda juhtub ilmselt haruharva, et Tallinna kammerorkestri proovides istub Wall Street Journali ajakirjanik. Aga nii see on, sest Scott Dieli libreto baseerub Ilvese ja Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmani Twitteri-väitlustel ja teose pealkiri „Nostra culpa” („Meie süü”) ongi pärit meie presidendilt.
Eesti muusika päevade lõppkontserdil toob Tallinna kammerorkester Risto Joosti dirigeerimisel publikuni lausa neli uudisteost: Pall Ragnar Palssoni „Rahu ülemvõim”, Rodriguez-Caballero „Muusika seenpilvele”, Joonas Tarmi „Pealkirjud” ja juba ette rahvusvahelist elevust tekitanud Eugene Birmani kantaadi „Nostra culpa”.
Ka helilooja Eugene Birman on majandusteadust õppinud ning seda kõrgkoolis õpetanud. Ometi peab Birman end eelkõige heliloojaks. Tema loominguline biograafia on tõesti muljetavaldav. Põnevust lisab seegi, et Juilliardi muusikakoolis õpetas teda John Adams ja Eesti muusikaakadeemias Toivo Tulev. Praegu täiendab ta end Oxfordi ülikooli doktorantuuris.
Sündinud Lätis
Birman on Lätis sündinud, seega peaks ta mõistma väikeriikide kriitikatundlikkust ning sedagi, miks Ilves veidi üle reageeris.
Birman ütleb, et mõistab presidendi tundlikkust ning et just Ilvese sensitiivsus määras ka osatäitja valiku tema ooperis. „Tõesti, miks peaks keegi kuskilt kaugelt teid õpetama, mida ja kuidas teha. Minu jaoks on Ilves motherly-type – ta käitus nagu ema, kes oma lapsukest kaitseb. Just see Ilvese „emalikkus” tingis selle, et kirjutasin ta partii naishäälele. Kuulsin ansambel Resonablise kontserti, kus soleeris Iris Oja, ja otsustasin kohe, et kirjutan oma teose talle. Iris laulab ka Paul Krugmani partiid,” rääkis Birman.
Ometi ei jää märkamatuks, et noor helilooja suhtub kogu loosse veidi irooniliselt. „Mingil määral tõesti. Ilvese „refrääni” nostra culpa (meie süü) annab ju mitmeti tõlgendada. Mis mõttes süüdi olema? Kes on süüdi, et te siin Ida-Euroopas niisuguses olukorras olete? Ja miks peaks keegi kuskilt kaugelt teid kritiseerima? Tegelikult tahtsin ma luua teost, mis ületaks ajakajalisust, mis oleks midagi enamat kui kommentaar ühele kindlale Twitteri arutelule.”
Võib kasvada ooperiks
Eugen Birman ei välista, et kantaadist saab kunagi välja arendatud terve ooper. „Oleks tõesti põnev näha oma tegelasi kostüümides laval tegutsemas. See oleks visuaalselt kindlasti huvitavam kui praegune kontsertettekanne.” Ooperis püüaks Birman majandusteemasid veelgi laiemalt käsitleda ja näidata, kuidas finantskriisid inimeste elu mõjutavad, ning tahaks muusika üpris isoleeritud maailma tuua aktuaalseid, teravaid probleeme. „Üldine arvamus on, et krahhide ajal kannatavad eelkõige vaesemad inimesed. Kreeka olukord näitas meile vastupidist, et krahhi ajal kannatasid just jõukad inimesed,” teab Birman. Kuid see, kas ta hakkab samale teemale ooperit kirjutama, oleneb suuresti vastukajadest kantaadi esiettekandele, kas see teema üldse publikule korda läheb. Eks siis pühapäeval näeme!
Birmani kantaadist „Nostra culpa” on kirjutanud juba meediakanalid nagu BBC, CNBC, Bloomberg, MSN, NPR, Businessweek, Financial Times, The Sunday Times, Telegraph, LA Times, Wall Street Journal, CS Monitor, AFP, National Review, France24. Eesti Muusika Päevad ning kindlasti on Birmani ooperit Tallinnas kajastamas ka Le Monde’i ajakirjanikud.Säuts Twitteris„Ilmselt Nobeli preemia kaubanduse eest tähendab, et võid jutlust pidada rahaasjade teemal ning kuulutada minu riik „tühermaaks”” ja „Aga tõesti, mida meie teame? Oleme ju vaid rumalad idaeurooplased. Valgustamata. Ühel päeval me saame aru. Nostra culpa.”
Toomas Hendrik IlvesKontsert„Kõrvutus 3”
välismaised siseheliloojad/sisemaised välisheliloojad
••Pühapäev, 7. aprill kell 18
••Mustpeade maja valge saal (Pikk 26)
KAVAS
I Sisemaised välisheliloojad
••Páll Ragnar Pálsson (1977). „Supremacy of Peace”/„Rahu ülemvõim” (2012, esiettekanne)
••Rodriguez-Caballero (1969). „Music for a Mushroom Cloud”/„Muusika seenpilvele” (2013, esiettekanne)
••Eugene Birman (1987). „Nostra culpa” (2013, esiettekanne)
II Välismaised siseheliloojad
••Kaljo Raid (1921–2005). „Largo” (1999/2013, seade Kristo Matson)
••Jonas Tarm (1994). „Pealkirjud”/„Headline Hues” (2013, esiettekanne)
Esitavad
••Iris Oja (laul) ja Tallinna kammerorkester
Dirigent
••Risto Joost
