Helilooja Rainer Jancise jaoks on iga lugu uus stiil ja uus lähenemine

 (2)
Helilooja Rainer Jancise jaoks on iga lugu uus stiil ja uus lähenemine
Oma stuudios keskendub Rainer Jancis pigem helide vaimsuse kui stiili tabamisele.Terje Lepp

Homme annab Kumu ÖÖ-l kontserdi ka isepäine pophelilooja Rainer Jancis.

 Jancise esimene sooloplaat, kuraditosina palaga „All” on küll popalbum, kuid žanriliselt lahterdamatu. Siin vahelduvad trompetid viiulitega, bluusirifid hüpnootiliste bassikäikudega ja ekstaatilised trummirütmid naturaalkitarri pehmete kõladega.

„Minu jaoks on iga lugu uus stiil ja uus lähenemine. Olengi pidanud lahterdamatust alati positiivseks jooneks,” selgitab Jancis ja täpsustab: „Kui terve plaadi lõikes on tervik olemas ja on idee, mis lugusid omavahel seob, pole häiriv, kui nad on eri stiilis.” Tugeva mina-tajuga heliloojana on Jancis suutnud vältida albumi kas või kogemata kombel sobitumist mõne popmuusika teada-tuntud lahtri mõõtudega.

Metroomotiiv plaadikujundusel

Proovides plaati siiski piiritleda, on „All” ennekõike vahest eklektiline post-pop(rock), mille seob tervikuks Jancise isiklik ning aastatega üha isikupärasemaks muutuv lähenemine muusikale. Kultusbändi Metro Luminal liidritaak teda seejuures ei rõhu: „Kui sa mõtled, et see plaat on minu kui sooloartisti manifestatsioon, siis ka seda vist mitte. Olen Rainer Jancis juba ammu. Tõsi, see on esimene plaat, mis ilmub minu nime all.”

Alateadlikke seoseid eelnevaga loob metroomotiiv albumi kaanekujunduses. „Plaadi „All” kujunduse kontseptsioon oli juba enne paigas, kui „Sassis” (2008) kujundati. Aga mis „Rebooti” puutub, siis on nii „Alli” kui „Rebooti” fotod teinud foto-graaf Arne Maasik, ja siit ka ühine joon,” selgitab Jancis tagamaid.

Oli aeg, kui popmuusikat tehti ambitsiooniga, et see kõlaks samaväärselt klassika ja džässiga. Kuid kas ambitsioon ühel hetkel eneseparoodiaks ei muutu? „Asi pole tegelikult vist isegi mitte nii väga kõlas, kui just vaimsuses ja probleemides, mida muusika endas kätkeb. Ka techno-hitt võib olla sügava sisuga, ja vastupidi. Klassikalise muusika kõlapildiga pala võib olla ka sõna otseses mõttes tobe,” sõnab Jancis ja märgib: „See mida tavaliselt poplauluks nimetatakse on viisistatud luuletus.”

Tulles tagasi „Alli” eklektilisuse ja nõudliku produktsiooni juurde, tekib küsimus, kas „All” on üldse plaat, mida saab kontserdil samaväärselt esitada. „Nende lugude ettekandmine nõuaks juba sümfooniaorkestrit,” nendib Jancis. Ta pakub, et elavaks ettekandeks tuleks lugudest vastavalt võimalustele valik teha ja vajaduse korral pillipartiid plaadiseadetest teisiti arranžeerida: „Mis samaväärsusesse puutub, siis arvan, et mõlemat pidi on võimalik. Peakski kontserdil proovima. Laskma lugu kõigepealt plaadilt ja siis mängima seda laivis ja küsima publikult, kumb neile rohkem meeldis.”

Kes ta on?

Rainer Jancis

Helilooja-multiinstrumentalist

•• Ansambli Metro Luminal asutajaliige (1988), praegu ennekõike sooloartist.

•• Multifilmirežissööri ja muusiku Kaspar Jancise vanem vend. Sajandivahetusel elas Berliinis.

•• Diskograafia: Metro Luminali albumid „Coca-Cola” (1990; 1995; 2003), „Ainult rottidele” (1994; 2003), „Sinus” (1998) ja „Reboot” (2003). Modern Ethnicu albumid „Modern Ethnic” (1995) ja „Modern Ehnic 2”. On kirjutanud muusikat performance’itele, filmidele (viimati „Buratino”) ja teatrietendustele (viimati „Pommimäng”).

•• Sooloplaat „All” on tema esimene oma nime all ilmuv kauamängiv.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare