Hiinlased vallutavad Taani rahvaülikoole
Taani rahvaülikoolitraditsioonile pani 19. sajandi esimesel poolel aluse rahvavalgustaja ja vaimulik Grundtvig, kelle esmane idee oli taani rahvuskultuuri säilitamine ja edasiarendamine. Rahvaülikoolid on iseseisvad institutsioonud, kus pannakse rõhku sellele, et anda õppuritele võimalus süveneda ühiskondlikesse probleemidesse, saada teadmisi taani keelest, kultuurist, ajaloost, humanitaarainetest. Kuid viimasel ajal on rahvaülikoolid olnud teatud raskustes, ja õppurite vähesuse tõttu on juttu olnud isegi kriisist ja õppeasutuste sulgemisest.
Kuid ootamatult on Taani rahvaülikoolid saanud uut tuult tiibadesse. Selgub, et koolidesse on tekkinud uuesti suur tung, ja mõned koolid peavad õpilaste vastuvõttu isegi piirama. Ent selle nähtuse põhjuseks pole mitte see, et taani noorte hulgas on tekkinud enneolematu huvi rahvaülikoolide vastu.
Asi on selles, et mõnedes koolides on juba kolmandik õppuritest pärit Hiinast, kus kasvav heaolu on võimaldanud kesklassi kuuluvatel hiinlastel saata oma lapsi Euroopa tasulistesse õppeasutustesse. Hiinlaste jaoks on see märgatavalt odavam kui saata oma lapsi USA keskastme õppeasutustesse, kus õpingud võivad maksma minna kuni miljon Eesti krooni, samal ajal kui Taani rahvaülikoolis õppimine maksab vaid 100 000 Eesti krooni, sest Taani võimud katavad ise kaks kolmandikku õppetasust. Ent hiinlastel pole aimugi sellest, et Taani rahvaülikoolide eesmärk pole mitte teadmiste kogumine ülikooli astumiseks, vaid ennekõike taani vaimsete väärtuste säilitamine.
Interneti kaudu õppekohti taotlenud hiinlased ei tea paraku sellest midagi. Hiinlased ihaldavad välismaist diplomit, mida Taani rahvaülikoolid ei anna, samal ajal kui hiina vahendajad võtavad Taanisse pürgijatelt vahendustasu kuni 80 000 Eesti krooni vaärtuses. Kuid ühtlasi on Taani väikeasulates tegutsevad rahvaülikoolid õppuritest huvitatud, ja taani keelt õppivad hiinlased aitavad omajagu kaasa rahvaülikoolide säilimisele.
”Tõsi küll, meil on vastuokslikud tunded, nähes ärahellitatud rikkurite lapsi, kes ei taipa meie koolide väärtusi, mis seisnevad diskussioonides ja rahvusvahelise vastastikuse mõistmise loomises,” kommenteerib olukorda üks rahvaülikooli rektor.
Nüüd kavatseb Taani saata Hiinasse alaliselt tööle konsultandi, kes saab anda vahetut informatsiooni rahvaülikoolide tegevusest lootuses, et see aitab kaasa demokraatia arengule Hiinas ja annab ka vaesematest ühiskonnakihtidest pärit hiinlastele võimaluse tulla Taani ühiskonnamudeliga tutvuma.
Arvo Alas, Kopenhaagen
