Hispaania gripi saladus hakkas hargnema


Ameerika teadlased tegid katseid 1918–1919 ligi 50 miljonit inimest hauda viinud üliohtliku Hispaania gripi viirusega ning teatasid, et on lahendanud müsteeriumi, miks see tappis nii kiirelt nii palju täies elujõus inimesi. Pildil ravitakse gripihaiget 1918. aastal New Orleansis.

Seni on Hispaania gripp olnud teadlastele mõistatuseks. Tavaliselt ründab gripiviirus kõige ägedamalt vanureid ja lapsi, kelle immuunsüsteem on nõrgem. Ajakirjas Nature kirjeldab rahvusvaheline uurimisrühm, kuidas nad kogusid Alaska jääs säilinud Hispaania gripi ohvrilt geneetilist materjali ja nakatasid H1N1 viirusega makaake.

Hirmuäratava kiirusega ilmnesid ahvidel haiguse esimesed sümptomid ja algas kopsukudede hävimine, mille tagajärjel upub haige omaenda verre. Hispaania gripi pandeemia põhjuseks leidis uurimisrühm olevat olnud ohvrite immuunsüsteemi kontrollimatu reaktsiooni organismi tunginud viirusele: kopsukahjustust ei tekitanud mitte gripp, vaid organismi vastulöök sellele. Jäljed viisid RIG-1 nime kandva geenini, mille viirus suutis välja lülitada ja põhjustada selle kaudu immuunsüsteemi hullumise. Seega grippi nakatunute kaitsmise asemel immuunsüsteemi reaktsioon hoopis suurendas viiruse surmavust.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare