Kinomuuseumi eesmärgiks on näidata erinevate ajastute projektoreid, generaatoreid, filme, kinotoole, reklaame, filmitegemisvahendeid ja kõike muud, mis on seotud kino tegemise ja näitamisega. Muuhulgas on väljas rändkino mehhaanikute LUAZ ja UAZ tüüpi sõidukid.


Avapäeval astub teiste kõrval üles Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi esimees Tuve Kärner, meelelahutust pakub Järva-Jaani Soome sõprusvalla Kälviä ajaviitekoor, kohal viibib Järva-Jaani vallavanem Toomas Põldma. Tavapärase lindi asemel lõigatakse läbi filmilint, näidatakse ka katkendeid filmivaramust. Kohale on kutsutud paljud kinotemaatikaga seotud inimesed.


Muuseumi üheks hingeks on juba 46 aastase kinomehhaaniku staažiga Vello Kolnes. Tema eestvedamisel on üle kuue aasta töötanud onu Vello filmituba, kus eelkõige õpilastele tutvustakse omaaegseid filminäitamise vahendeid. Samuti on juba mõnda aega näidatud kino Järva-Jaani vanatehnika varjupaigas asuvas LAZ-bussis, kus ekraanil värelev pilt, krapsuv heli koos nostalgilise filmivalikuga toob nostalgiapisara silma nii mõnelegi tänapäeva digitaliseerimisest tüdinenud inimesele. Eesti kinokunsti ja kinonäitamise tehnikat on näidatud Soomeski kodukandipäevadel. Vajadusel on võimalik pakkuda rändkino tõelise omaaegse kinobussiga KaVZ-651.


Kinomuuseum on loodud eelkõige inimeste entusiasmil ning vabast ajast kohaliku omavalitsuse ja kultuuriministeeriumi toel. Kogu muuseumi ruumide ettevalmistamine, remont, eksponaatide kogumine ja väljapanek on toimunud vabatahtlikkuse alusel, vaid elektriinstallatsioonitööd on tehtud pädeva firma poolt ärilistel alustel. Juba praeguseks on käidud tutvustamas Eesti kinokunsti Soome kodukandi päevadel ning ellu on kutsutud Järvamaa Kinoveteranide Klubi.


Alates järgmisest nädalast on muuseum avatud kõigile huvilistele, külastuse saab kokkuleppida telefonil 5149485. Avatav kinomuuseum on üheks MTÜ Järva-Jaani Tuletõrjeseltsi allüksuseks, muuhulgas kuulub seltsi kooseisu ka tuletõrjemuuseum, näitusesaal-fondihoidla, tuletõrje väljasõidukomando, “Priitahtlike Pritsimeeste Pasuna Poiste Punt” (ansambel “5P”), tantsutrupp “Jürid-Marid” ja vanatehnika varjupaik.


Maailma esimene kino avati 1896 New Orelansis, esimesed kinod Tallinnas ja Tartus asutati aastal 1908, Rakvere ja Valga omad kaks aastat hiljem. Johannes Pääsuke’se käe all valminud esimene eesti mängufilm "Karujaht Pärnumaal" valmis aastal 1914.
Erinevalt teistest väiksematest asulatest ei ole Järva-Jaanis sõjajärgsel perioodil kino näitamine kordagi katkenud, samuti käivad Järva-Jaani vallavalitsuse ja Kultuuriministeeriumi rahastamisel kohaliku kino helindamisaparatuuri ja ekraani renoveerimistööd.

Lähim kinomuuseum Eestile asub Helsingis, Moskva ülemaailmselt tunnustatud kinomuuseum suleti käesoleva aasta esimesest jaanuarist eesmärgiga vabastada hoone kasiinole ja striptiisiklubile. Oma kinomuuseum on näiteks Islandil, Hafnarfjördur’is ja Itaalial Milaanos.

Kinomuuseum on tänulik kõigile, kellel on ära anda Eesti kinoajalooga seotud seadmeid ja vanu fotosid.