Hoone kui bürokraatia tipp
Pääseb sinna aga vaid 2000 ametnikku, hulk teenistujaid ja pressitöötajaid. Seni on euro-
ametnikud olnud mööda linna laiali pillatud ning eemal Schumanni ringi büroohoonetest.
Euroliidu sümbolina tuntud hoone, kus aastail 1967–1991 töötas 3000 inimest, suleti 13 aastat tagasi nii renoveerimise kui ka ehitamisel kasutatud asbesti tõttu. Pikas perspektiivis oleks asbest hakanud mõjutama töötajate tervist ning võinuks põhjustada vähki. Hoonest
eemaldati 1400 tonni asbesti.
Nüüdseks on rahvasuus Berlaymosteriks ristitud hoone, mis ümberehituse ajal oli pikka aega kilesse pakitud, kõik neli tiiba välja sirutanud ning mõjub väga pompoosselt. Nagu kehastunud idee modernsest Euroopast. Näib, nagu oleks metalsete ribakardinatega kaetud fassaad ehitiseks tardunud lainekõver.
Korruste hierarhia
Kui varem kuulus hoone Belgiale, siis nüüd ostis Euroopa Komisjon maja 552 miljoni euro eest endale, makseaega on 27 aastat. Esialgu on veel näha värviämbreid, papiga kaetud koridore, eksinult üles-alla sõitvaid turvaseinu, tilkuvat konditsioneeri ning sisseelamisraskusi.
Mõnest ametnikust on kohale jõudnud vaid pappkastid asjadega ning uksesildid. Ohtralt näeb töömehi askeldamas. Kogu sisseelamises on euroopalikku rahu, väärikust ja väljapeetust.
“Torni” kõige kõrgemal, 13. korrusel töötab komisjoni president Jose Manuel Barroso. Korrus allpool asuvad asepresidendid. Lihtsurelikel on võimalust üheksandast korrusest kõrgemale ehk volinikekorruste suletud tsooni sattuda väga vähe.
Kusjuures näiteks president Barroso kabinetis on üle kümne akna, volinikel kaheksa ning tavaeuroametnikel vaid kaks akent.
Brüsselis töötavaid ajakirjanikke on teinud tusaseks, et euroametnikud ja ajakirjanikud on turvameetmete tõttu üksteisest eraldatud. Neil on näiteks eraldi kohvikud, seega saadakse personaalseks intervjuuks kokku ümberkaudsetes restoranides.
Majja sisenemiseks tuleb esitada ID-kaart, mille alusel külalisele kleeps väljastatakse. Turvakontroll on isegi karmim kui lennujaamas, nii asjad kui inimesed läbivad metalliotsija.
Kohe satuvad nad vastamisi kahe stammkaameraga võtte-
platsiga, kus eurolipu taustal saab salvestada nii sõnavõtte kui ka stand-up’e. Ka valguspark võimaldab seda stabiilselt korraldada. Samuti on pressi käsutuses tele- ja raadiostuudiod.
Liftiga pole võimalik saatjata sõita, liftirea kõrval asuvasse pulti tuleb sisestada isikute arv ja korrus, kuhu soovitakse sõita. Siis hakkab vajalikus suunas sõitva lifti tablool plinkima soovitud täht. Lifti sees enam sõidusuunda niisama lihtsalt ei muuda.
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas töötab 12. korrusel talle eraldatud 75-ruutmeetrises büroos. Samal korrusel on oma büroodega Margot Wallström Rootsist, Günther Verheugen Saksamaalt, Jacques Barrot Prantsusmaalt ja Franco Frattini Itaaliast.
Hääl taevast
Tehnika viimane sõna annab end tunda ka ringi liikudes – üle terve maja suurtel ekraanidel kantakse üle pressikonverentse ja tähtsamaid sõnavõtte. Nende vaheajal jooksevad dokumentaalkaadrid liikmesriikidest. Ilmselt Koidula piiripunktis tabatud salasigarettide vedajat õnnestub näha mitu korda.
Hoone on sisustatud tehnika viimase sõna järgi ja keskkonnasõbralikkust silmas pidades. Kuuldavasti tuhiseb tualettides vihmavesi ja elektrivalgus märkab end välja lülitada, kui inimesi ruumis ei viibi.
Ühes konverentsiruumidest sekkub vestlusesse “hääl taevast”, kes tükk aega on ekskursiooni pealt kuulanud ja soovib läbi kõlarite küsida, kas videokoos-
olek Madridist hakkab õigel ajal.
Siis sulevad linnavaate kardinad ning päikeselise päeva asemel ilmuvad tähelipuga laudade taha koosoleku virtuaalsed osalised kogu Euroopast. Nagu viibiks nad tõesti samas ruumis koos.
