Hullude lehmade ja suurte lubaduste kohtumine
Möödunud nädalavahetusel Firenzes toimunud Euroopa Liidu (EL) tippkohtumisel jäid kõlama vaid suured lubadused ja lihasõda brittidega.
Pärast tempokat lahenduseotsimist veiselihasõjale lõpetasid EL liidrid laupäeval oma kahepäevase Firenze tippkohtumise suurte lubadustega luua uusi töökohti ning koostada aasta lõpuks uus liidulepingu eelnõu.
Samas aga lükkasid riigijuhid tagasi plaani kulutada 1,5 miljardit dollarit ulatuslike uusi töökohti loovate infrastruktuuriprojektide finantseerimiseks.
Euroopa Komisjoni president Jacques Santer nimetas tippkohtumist siiski edukaks, tõstes esile uue hoo andmist valitsustevahelisele konverentsile (IGC) EL-i tuleviku teemal, töökohtade loomise strateegia heakskiitmist ja hullu lehma kriisist jagusaamist.
Turgutamaks soikunud IGC-d, otsustasid liidrid korraldada oktoobri esimesel poolel eritippkohtumise Iirimaal, kus arutataks sotsiaalprobleeme, võitlust uimastitega, IGC asju ja tehtaks ettevalmistusi detsembris Singapuris toimuvaks Maailma Kaubandusorganisatsiooni ministrite tasemel kohtumiseks.
Veisesõda selleks korraks lõppenud
Reedel saavutatud kompromiss hullu lehma sõja osas Suurbritanniaga oli ilmselt kogu tippkohtumise olulisim otsus. Britid tapavad veel 67 000 haiget lehma ning EL nõrgendab järk-järgult Briti veiseliha ekspordikeeldu.
Briti peaminister John Major lubas lõpetada EL-i otsuste blokeerimise, kuid ei välistanud sugugi taolist käitumist ka tulevikus, kui brittide rahvuslikud huvid peaksid olema ohus.
Päriselt pole veisekriis veel lõppenud, saavutatud kokkulepet võib nimetada pigem vaherahuks. Euroopa veiselihaturg on ju kokkuvarisemise äärel, sest hirmunud tarbijad eelistavad sea- ja kanaliha.
Lehmakriis on taas näidanud, et liidu otsustusmehhanism ei tööta. üks riik saab soovi korral kõik ettepanekud nurjata. Praegu on Musta Peetri kaart brittide käes, aga homme võib ta sattuda sakslaste või hispaanlaste kätte.
Surumaks läbi konsensuse põhimõtte muutmist, on vaja aga konsensust, ja see tekitabki probleeme. Võimatu on konsensusepoliitikat jätkata liidu laienemise korral, sest üle 20-liikmeline liit ei saa olla kuigi töövõimeline, kui üksikutel riikidel on vetoõigus.
Liidrid avasid tee Europolile
EL-i liidrid võtsid kohtumisel vastu ka konventsiooni, millega ametlikult moodustatakse Haagis paiknev kuritegevuse vastase võitluse agentuur Europol.
Ammugi on selge, et sisemise julgeoleku küsimusi ei saa lahendada vaid oma maa piires. Organiseeritud kuritegevus, narkoäri ja rahapesu ei tunne riigipiire. Seni takistas Europoli lepingu sõlmimist brittide vastuseis.
Kokkulepe saavutati, kui EL liitis konventsioonile lisapunkti, mis lubab Suurbritannial eirata lepingusätteid, mis puudutavad Euroopa Kohtu rolli Europoli küsimustes. London keeldus mullu konventsiooniga ühinemast, sest see tähendanuks, et EL-i kohus võinuks otseselt sekkuda Europoli uuritavates Suurbritanniat puudutavates juhtumites.
Välispoliitika vallas nõudis tippkohtumine Bosnia serblaste liidri, sõjakuritegudes süüdistatava Radovan Karadzici kõrvaldamist poliitikalavalt endises Jugoslaavias. Julgustati ka jätkama reformiprotsessi Venemaal ning rahuprotsessi Lähis-Idas.
Tippkohtumise lõppedes nautisid EL-i liidrid juba traditsioonilist lõunasööki liitu ihkavate riikide esindajatega, maitstes head ja paremat ning mõlgutades õieti mittemidagiütlevaid tulevikumõtteid Poola, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia, Malta ja Küprose liidritega.
MERIT KOPLI
