Ida ja lääne kultuuri kokkupõrge Lõuna-Eesti postiteel



„Augustikuu teemajas” kohtuvad Varbuse hobupostijaama õuel Jaapan ja Ameerika.

Eestlane olla on uhke ja hää. Et me oleme väikesed ja elame hea koha peal, siis on meile siia toodud palju kultuuri. Pole kuskilt olnud vaja ise tooma minna. Kel veel on olnud au vastu võtta saksa, vene, taani, rootsi ja poola valgusekandjate sõnumeid? Küll on vedanud. Mitte nagu mõnel teisel õnnetul ja suurel rahval, kes peab kõike ise mujalt tooma.

Tegelikult ei räägi Eesti maanteemuuseumis, Varbuse hobupostijaama õuel peatselt etenduv lugu „Augustikuu teemaja” muidugi Eestist, aga mõned suhtumised võiks sealt vabalt ka kohalikku olustikku kanda. Tegevus toimub hoopis kaugel Vaikses ookeanis asuval Okinawa saarel, kuhu ameeriklased on Teise maailmasõja käigus parasjagu sisse kolinud, et asuda seal demokraatiat juurutama. Ikka maailma üldiseks hüvanguks ja et kohalikke õnnetuid jaapanlasi paremini elama õpetada. Ja kohalikud on õnnelikud ja uhked. Sest see on juba neljas kord, kui neile kultuuri tullakse tooma. Tule, mõõga ja pühakirja abiga on seda juba varem käinud toomas hiinlased, jaapanlased ja inglased.

Vanas teemajas saavad omavahel kokku ida ja lääne kultuur. Ja nagu ikka, on tol viimati mainitul üsna suuri raskusi selgitada, et just lääne kultuur on targem, parem ja viisak­am. Rääkimata sellest, et aja ja korra mõistest on kummagi kultuuri esindajal samuti üsna erinev arusaam.

Olgu näiteks kas või ühe peategelase kapten Fisby (Margus Groznõi) katse pidada saareelanikele demokraatiast loengut, mis muutub lõputute austusavalduste ja kingituste jagamiseks kohalike poolt, rääkimata elementaarse autosõidu ettevõtmisest. Kui juba võtad küüti kohaliku vanaema, siis pead peale võtma ka tema pere ja kitsekese. Kui keegi maha jääb, mõistad inimese igavesse häbisse.

Saab janti ja veidi targemaks

Janti saab, natuke targemaks ka. Mis sest, et idas räägitakse lääneski tuntud tarkusi, lihtsalt väljendutakse luulelisemalt. Nii saab nimetatud kapten Fisby kohalikelt kingituseks raamatu. Aga jutu käigus selgub, et tegemist polegi raamatuga, vaid hoopis kilgipuuriga, sest kilgid toovad õnne. Kui aga kapten raamatu vahelt kilki ei leia, täpsustab tema kohalik abiline, külamees Saki­ni (Marko Matvere), et kilk tuleb kaptenil ikka endal kinni püüda, sest igaüks peab ise oma õnne leidma. 

„Augustikuu teemaja”

Autor: John Patrick

Lavastaja: Roman Baskin

Mängivad: Marko Matvere, Margus Groznõi, Raivo Adlas, harrastusnäitlejad Räpinast, Tabiverest, Elvast ja Vilde teatrist.

Esietendus: homme, 21. juulil Varbusel

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare