Idamaise ajalooga Vahemere pärl Andaluusia
Esimese eesti rännumehena möödunud sajandi alguses Andaluusiast ülestähendusi teinud Friedebert Tuglase reisikirjadest leiab tänapäevalgi palju tuttavat. Turistidevoog suundub praegu enamasti Vahemere rannikule ehitatud Torremolinose ja Fuengirola taolistesse turismiküladesse, mis peibutavad inimesi selliste lõbutsemisvõimalustega nagu Euroopa suurim diskoteek, kuid sisemaale jääv on väärt märksa enam tähelepanu.
Kirev kultuuride sulam
Hea asukoht ja unikaalne kultuuripärand on teinud tänapäeva Andaluusiast Euroopa ühe atraktiivsema turismipiirkonna. Suuruselt Portugaliga võrreldav autonoomne piirkond moodustab ligi viiendiku Hispaania territooriumist, rannajoon ulatub Vahemerest Atlandi ookeanini. Vahemere vood kohtuvad Atlandi ookeaniga Gibraltari väinas, mille tipus olev, Aafrikast vaid 15 kilomeetri kaugusele jääv surfarite maiuspala Tarifa on ühtlasi Euroopa lõunapoolseim punkt. Looduslikelt pinnavormidelt on Andaluusia mitmekesine, sinna mahuvad nii Mandri-Hispaania kõrgeimad, suvelgi lumised Sierra Nevada mäed kui ka Euroopa sademetevaeseim kõrbelise kliimaga Cabo de Gata.
Andaluusia on kirju sulam väga erinevatest rahvakildudest, kelle elulaadis on põimunud kristlike hispaanlaste ja araablastest mauride järeltulijate traditsioone. Veidi enam kui poole aastatuhande eest lõppenud araabia ülemvalitsuse hõngu on tunda kõikjal – alates kohanimedest ja lõpetades arhitektuuriga.
Üheks Andaluusia suurimaks panuseks maailmakultuuri võib kindlasti lugeda flamenkot. Just sellel Euroopa edelaservas asuval maakillul segunes keskaegne mauride muusika Andaluusiasse sisserännanud mustlaste lauludega ja katoliiklike kirikukoraalidega. Põhjaeurooplaste seas kohati laialt levinud arusaam lõunamaa inimeste laiskusest ei pea siin paika, inimesed töötavad vajaduse korral väga palju.
Ajatu Sevilla
Andaluusia suurimat linna Sevillat on sageli peetud atraktiivseimaks. Põhjusi selleks pole raske leida. Vanalinn paelub iidsete aegade hõngu kiirgava, kuid samal ajal ka nüüdisaegselt lõbujanulise atmosfääriga. Kitsastel rahvarohketel tänavatel ja väikestel väljakutel leidub rohkesti kohti, kus puhata jalgu ja proovida klaas kohalikku punaveini või juua maitsev tass kuuma kohvi koorega.
Linna suurimad vaatamisväärsused, kristlik katedraal ja mauride ajast pärinev Alcázar avavad enamiku oma hiilgusest alles seestpoolt.
16. sajandi alguses valminud Sevilla katedraal ehitati varem samal kohal asunud mosˇee jäänustele ja kujutab endast üht suurimat omataolist maailmas. Kolumbuse haua kõrval on katedraali suurimaks vaatamisväärsuseks endisest minaretist ümber ehitatud La Giralda torn.
Kõrvalväljakul asuv Alcázar kujutab endast rohkem lossi kui kindlust. Kuna mauride esimese aastatuhande lõpul ehitatud paleed on kristlikud valitsejad hilisemate sajandite jooksul korduvalt ümber ehitanud, leidub selles nii araabia kui ka Euroopa arhitektuuri elemente.
Värvikireval Plaza de Españal on varjuliste galeriide kõrval pilkupüüdvaimad kahhelkividega kaetud pingid.
Mošee-katedraaliga Córdoba
Roomlaste asutatud Córdobast sai mauride ülemvõimu hiilgeaastail nende kalifaadi pealinn. Sellest ajastust säilinud ehitistest on tuntuim endine mošee Mezquita, mis kujutab endast üht kaunimat islami arhitektuurisaavutust. Mauride-järgne kristlaste ülemvõim on vajutanud sellele oma pitseri – keskossa ehitatud altari ja kooriosa tõttu kutsutakse seda Mezquita-katedraaliks.
Mezquita kõrval väärib tähelepanu ka sellega piirnev käänuliste tänavatega juudikvartal. Sama moodi nagu Sevillas, püsib ka Córdobas juuli-augusti temperatuur 45 kraadi ringis.
Idamaine Granada
Ka Granada ajalugu on maurid tugevasti mõjutanud. Araablaste ülemvõim kestis siin kauem kui kusagil mujal Euroopas, ligi kaheksa sajandit. Alhambra kindlus-loss ja vilka ööeluga vana-araabia stiilis Albaicíni kvartal on turismimagnet igal Andaluusia külastusel.
Kõrvetava päikese käest Alhambra varjuliste müüride vahele sattunut üllatavad lopsakad, rohelusest küllastunud aiad. Aastasadade eest ehitatud Sierra Nevada mägedest vett toovad keerukad veejuhtmed on tänapäeval laitmatus töökorras. Vett voolab Alhambras kõikjal, alates varjulistest Generalife’i aedadest ja lõpetades arvukate purskkaevudega.
Tõeliseks Alhambra pärliks on mauride ehituskunsti ime Palacio Nazares, millele ei leidu arhitektuurilt Euroopas võrdset. Kuna Alhambrat külastab päevas keskmiselt 6000 inimest, siis on parim aeg seda imetlemas käia varastel hommiku- või hilistel õhtutundidel.
Euroopa vanim linn Cádiz
Foiniiklaste asutatud Cádizi peetakse vanimaks linnaks Euroopas. Kolmest küljest Atlandi ookeaniga ümbritsetud Tartu-suuruses linnas on mere kohalolekut tunda kõikjal. Koloniaalajastul Ladina-Ameerika maadega kauplemise keskuseks olnud linna vanemast väljanägemisest pole pärast inglise piraatide rüüsteretki (16. sajandil) palju säilinud.
Poolsaare tipule sadama ja siidpehmete liivarandade vahele pressitud ülerahvastatud, 18. sajandi hiilguse hõngu kiirgav vanalinn meenutab kohati tohutu suurt ülerahvastatud ookeanilaeva. Vanalinnas lonkimise kõrval pakub elamuse jalutuskäik ookeanipiirile jäävates varjulistes Alameda aedades ja subtroopilise taimestikuga del Genovése pargis.
Võimalusi ennast jahutava Atlandi voogudesse kasta on kõikjal, alates keskaegsete bastionide vahele kiilutud ülerahvastatud Playa de la Caletast ja lõpetades avarama Playa de la Victoriaga ning linnapiirile jääva düünidesse mattunud Playa de la Cortaduraga.
Lumivalged väikelinnad
Euroopa lõunatipust Tarifast poole tunni bussisõidu kaugusele jääv ja Munamäest tublisti kõrgemale küündiv Gibraltar kujutab endast Euroopa lõunaserval asuvat killukest Suurbritanniat. Käibel on Inglise nael ja kõikjal saab hakkama inglise keelega. Antiikajal Heraklese sambana tuntud viie kilomeetri pikkune ja üle kilomeetri lai kalju on nähtav ka Aafrikas.
Andaluusia lumivalgetest villa blanca’dest on üks kaunimaid kahtlemata Ronda, linna poolitava kuristikku ületava imekauni Puente Nuevo sillaga. Jerez de la Fronterast pärinev sˇerri oli hinnatud juba Shakespeare’i aegadel.
Mägede vahele peitunud Jaéni käekäiku on mõjutanud läbi aegade oliivikasvatus. Täna-
päeval annab see poole Andaluusia ja kolmandiku Hispaania õlitoodangust, mis moodustab omakorda ligi kümme protsenti kogu maailma toodangust. Keskaegsed õlitootjad investeerisid suure osa sissetulekust suurejooneliste majade ehitusse ja need püüavad pilku tänapäevalgi.
Almería ümbruse poolkõrbeline maastik meenutab Metsikut Läänt ja siin on ka filmitud tuntud vesterne.
Lõunamaine elurütm
Põhjamaalt tulnud inimest üllatab kohalike ajakasutus. Kuigi bussid (ja üha sagedamini ka rongid) väljuvad tavaliselt ettenähtud ajal, on päevase elurütmiga eestlase jaoks palju harjumatut. Pärastlõuna ei alga enne kella nelja ja kestab vähemalt üheksani. Harukordne pole vaatepilt, kui väikeste lastega pered õhtustavad väljas pärast südaööd.
Erinevalt üldlevinud arusaamast ei maga lõunahispaanlased pärastlõunal, vaid see aeg sisustatakse pika lõuna ja jutuvestmisega. Paradoksaalsel kombel on hispaanlased hommikul taas reipad, kohvikus astub ligi kõrvuni naeratav ettekandja, kes ei pea paljuks õlale patsutada ja küsida: “Kuidas päev algas, amigo?”
Rikkaliku kultuuri ja ajaloopärandi kõrval võlub ka suurepärane kliima: mõõdukas talv on siin lühem kui kusagil mujal Euroopas ning südasuvised temperatuurid juulis ja augustis küünivad kohati Aafrika kuumuseni. Pärastlõunasel siesta’l hoiduvad kohalikud põletava päikese eest varju.
Rannikul on kliima võrreldes sisemaaga mõõdukam.
