Identiteedimängud muusikas
Klaveril Vladimir Võssotski
23. veebruaril 20.00
JazzHouse, Tallinn
Jaan Tätte juunior kasutab perekonnanimena Felslandi, et isaga sassi ei aetaks, kuid kui sul ei ole tuntud nime, aga kuulsusejanu on suur, siis mis oleks lihtsam kui võtta enesele juba tuntud ja ammuilma tootemargiks kujunenud pseudonüüm.
Marilyn Manson on seda teinud topelt. Esiteks muidugi popikoon ja iluetalon Marilyn Monroe ja sinna otsa veel psühhopaat Charles Manson, kes kuulutas ette maailma lõppu ning mõjutas 1960. aastatel oma karismaatilisusega rühma noori sooritama tervet rida brutaalseid mõrvu. Kuidas oleks veel parem turustada oma vägivallalembust sisaldavat tumedat esteetikat ja soolist ambivalentsust kui Mansoni ja Monroe hübriidi mängides? Ning justkui sellest veel vähe oleks, mängib Marilyn Mansonis basskitarri Twiggy Ramirezi nimeline vend.
Või siis Eesti noortebänd Giuseppe Perverdi – isegi kui nende muusikast halli aimugi pole, jääb nimi ikka meelde. Mis muud kui oodata ja kuulatada, kas neist peale selle suhteliselt ühemõttelise naljasoone ka midagi muud kõrva jääb... Ning huvitav, mitut Verdi ooperit kutid ise vaatamas on käinud?
Bach teeb rokki
Juunis Tallinnas esineva Sebastian Bachi nimi ka vaevalt kellelegi võõras tundub. Jällegi jääb siinkohal asi klassikalisest muusikast eemale, sest tüüp kodanikunimega Sebastian Bierk viljeleb hoopis rokki.
Kunagi ei meeldinud ka Paul McCartneyle tema nimi ning ta kasutas pseudonüümi Paul Ramone. Lõpuks sai McCartney kuulsaks oma nime all, aga tema nurka visatud nime korjas legendi järgi üles punkansambel Ramones.
Pungist rääkides ei hiilga oma originaalsuse ega ka poliitilise korrektsusega kollektiiv nimega Elvis Hitler. See Detroidist pärit paroodiabänd on tuntud eelkõige tänu Jimi Hendrixi “Purple Haze’i” viisiga esitatud loole “Green Haze”. Elvis Hitlerit peetakse muuseas sarnaseks ka ansambliga Butthole Surfers, aga see on juba omaette teema...
Aastaid tagasi jooksis ka ühel kodumaisel telekanalil tõsielusõu, milles näidati, kuidas käib ühe girl power’ist pungil tüdrukutebändi loomine. See tähtsate onude rahateenimiprojekt sai nimeks Bardot. Kelle muu kui järjekordse naiselikkuse ja sensuaalsuse etaloni Brigitte Bardot’ järgi.
Ning ei maksa unustada ka lõputut hulka tribüüt- ja kaverbände. Kodumaise töötluse on saanud nii Black Sabbath kui ka Led Zeppelin. Tõlkes siis Plekksaapad ja Led-R. Või siis lastesaatest nime laenanud ansambel Skriimsilm, kes on kaverdanud terve hunniku legendaarseid mulletiroki hitte alustades Bon Jovist lõpetades Europe’iga.
