Ma mäletan Siiri muusikat lapsepõlvest. „Ma ei maga ja ma ei söö” oli üks neid laule, mis haaras mind, kui olin umbes seitsmeaastane. Vähesed laulud suudavad lapsi haarata. Minu meelest on see hea meeldejääva meloodia tõend. Ma ei olnud tema eri perioodidega tohutult kursis, aga olen tänu temaga koos töötamisele leidnud Eesti laulude varasalvest põnevat kulda. Näiteks „Must muusika” on nüüd üks mu lemmikumaid eestikeelseid laule.

Ma ei ole kunagi kellegagi ühiskontserti teinud ning mulle meeldib Siiri looming ja vibe. Pluss meie nimed ühtivad. Tundub, et koostöö oli vältimatu ja määratud. Tunnen, et saan Siiriga vabalt musitseerida. Meie kontsert kujutab endast emotsionaalset rännakut, mis viib läbi kahe naise lugude ja kus me tõlgime teineteise loomingut enda häältega.


Loe edasi, miks ei läinud Iiris Inglismaale kunsti õppima ja milliseid väljakutseid esitavad talle kaks kontserti Siiriga Sisaskiga.