Ilmar Raag hakkab 1924. aasta detsembrimässust filmi tegema
Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli valitsuskomisjon tegi 5. juulil otsuse, et rahastatakse 1924. aasta 1. detsembri relvastatud ülestõusu teemalist filmi. Millistest summadest täpselt jutt käib, keegi praegu ei räägi.
“Teema pole veel valitsuse istungile jõudnud,” ütleb valitsuse infonõunik Kersti Luha. Kuigi arvu numbrit pole tema sõnul kinnitatud, on põhimõtteline otsus filmi rahastamiseks siiski tehtud. Küll aga on teada suurusjärgud. Filmi produtsendi Artur Talviku sõnul ei jää ajaloofilmi eelarve alla suurfilmi “Nimed marmortahvlil” eelarvele, nii et tegemist on üle 20 miljoni kroonistest kuludega, millest enamiku arvatavasti katab valitsus.
Artur Talvik stuudiost Ruut väidab, et hoolimata riigi rahast ja tähtpäevaks tegemisest, pole tegu päris tellimusfilmiga. “Film maksab rohkem, kui me valitsuselt saada loodame. Pealegi ei sihtinud me seda filmi juubelikomisjoni jaoks, selle huvitava teemaga käis meil arendustöö juba ammu enne seda, kui juubeli peale mõtlema hakati.”
Ka ei saa teos, mis kannab praegu tööpealkirja “Mässufilm”, valmis järgmise aasta 24. veebruariks – see on kavandatud hoopis aprillikuusse ja tähistab nii ka tänavuse pronksmehe-mäsu esimest aastapäeva. “Siin on paralleelid täiesti olemas,” ütles Artur Talvik kahest Moskvast dirigeeritud sündmusest rääkides.
Ajalooliste suurkujudega film
Tallinnas hakkavad 1924. aasta miljööga filmivõtete püssipaugud praeguse kava kohaselt kostma 1. novembril. Sellest, et filmis püssiraginat tuleb, teadis rääkida teose lavastaja Ilmar Raag. “Zˇanrilt peaks “Mässufilm” tulema rahvalik. Veel võib selle kohta öelda spioonitriller, sest seal on raja tagant pärit tegelased, kes Eestis oma asju ajavad, ja on ka poliitiline politsei, kes nende kohta andmeid kogub ja nende tegevust tõkestab,” avab Raag filmi sisu. Välismaised teemad toovad sisse Kominterni tegelased Grigori Zinovjev ja Otto Wille Kuusinen, kes mõlemad praeguse stsenaariumivariandi järgi filmi episoodides esinevad.
Töö pole stsenaariumi kallal veel päriselt lõppenud. Ilmar Raag peab 15. augustiks punkti panema lõplikule stsenaariumivariandile, mille järgi saab juba võtteid alustada. Käsikirja on kirjutanud mitu meest ja Raag annab kirjutatule viimast lihvi. Stuudiost Ruut kostab, et ajaloolisi andmeid, teooriaid, huvitavat materjali, tegelasi ja tegevusliine on liiga palju. “Aitab uurimisest, peab hakkama tegema lõplikke valikuid,” räägib stsenaariumitööst Talvik.
Raag lodab enda sõnul, et film kohendab 1. detsembri sündmuste ajaloolist mõistmist. “Kui Nõukogude aja koolis õpetati seda mässu meile mustvalgelt, siis üheksakümnendatel aastatel kordus kiiruga kirjutatud ajalooõpikutes sama, ainult et positsioon muutus vastupidiseks. Tahaksin, et film avaks ajaloosündmust uue kandi pealt.”
Film ei saa läbi ka ilma ajalooliste suurkujudeta, kes pärissündmusest osa võtsid. Nii on filmi sisse kirjutatud legendaarne kindral Ernst Põdder, kindral Johan Unt ja teisedki. Vastaspoolt esindab eestlaste esikommunist Jaan Anvelt.
Kes keda mängima hakkab, pole veel teada, osadesse hakatakse näitlejaid passima augustikuus. Ühe versioonina on arutatud, et kindral Põdderi kuju loob kinolinal Tõnu Kark.
