Ilmus Tallinna Botaanikaaia kollektsioonide nimekiri

Index plantarum. Catalogue of plant collections. Tallinn Botanic Garden. Tallinn, 1996. 220 lk.

Eestis kasvavast taimerikkusest saame ülevaate mitmesuguste nimestike näol, kus on kokku võetud mingisse taimerühma kuuluvad või siis mingil konkreetsel alal kasvavad taimed.

Viimasel ajal ilmunud sellelaadsetest töödest tuleb oluliseks ja silmapaistvaks pidada selle aasta jaanuari lõpupäevil publitseeritud Tallinna Botaanikaaia kollektsioonide nimekirja.

Mahukas nimekiri

Väljaanne kujutab endast Botaanikaaias esinevate, nii avamaal kui ka kasvuhooneis kultiveeritavate taimede nimekirja, kus on ära toodud 6077 taksonit (liiki ja liigist väiksemat ühikut) taimi 1188 perekonnast. Nimestik hõlmab 1713 taksonit kasvuhoonetaimi, 1724 taksonit puittaimi (koos 497 roosisordiga) ning 2640 taksonit rohttaimi. Viimane number hõlmab 1234 nimetust püsikuid, 941 nimetust sibultaimi (nende hulgas 132 taksonit liiliaid, 189 taksonit tulpe, 169 taksonit nartsisse, 118 taksonit gladioole jne), 307 nimetust üheaastaseid taimi.

Väljaandes on toodud teaduslikult identifitseeritud taimede ladinakeelsed nimetused tähestikulises järjekorras sugukondade kaupa, kusjuures on ära näidatud, kas need kasvavad kasvuhoonetes või avamaal. Samuti on antud andmed taimede päritolust, õitsemisest, viljumisest, introduktsiooni aastatest jne.

Miks on siis see töö nii tähtis või milles on selle olulisus? Siin võib välja tuua kaks aspekti, millest teine ületab Botaanikaaia piirid.

Kõigepealt on see töö oluline Botaanikaaiale. 35-aastase aia ajaloos on see esimene seal kasvavate taimede ülevaade, mis kajastab käesolevat seisu. Enamasti antakse botaanikaaedades kasvavate taimede nimestikke välja mõne aasta tagant, sest taimi tuleb kogu aeg juurde, kuna üks aia eesmärke on üha enam ja põhjalikumalt kajastada maailma taimede liigirikkust.

Kajastab hetkeseisu

Nii on liigirikkus kujunenud üheks botaanikaaedade tähtsuse näitajaks. Selle kõrval on oluline ka taimede päritolu, siit ka vajadus inventuuri järele, et teada saada, millised taimed kasvavad ja millised on välja läinud ning kust need pärit on. Ja muidugi on sellised ülevaated tähtsad botaanikaaedade külastajaile.

Kahjuks ei ole aias mitmesugustel põhjustel varem selliste nimestikeni jõutud. Seega on huvilistele vähe kättesaadavad kollektsioonide varasemad seisud, sest need on ilmunud mittetäielikult üksikutes varasemates artiklites. Sel aastal ilmunud nimestik peegeldab olemasolevat taimede liigirikkust ning on ka kogu Botaanikaaia senise töö kokkuvõte, sisaldades andmeid kõigi aias kasvavate taimede kohta.

Nüüd võib lugejail tekkida küsimus, et milles asi? Aeda tulevad taimed ju üht- või teistpidi oma nime all sisse. Loetle kokku ja pane ritta ning muudkui avalda. Nii lihtne see muidugi ei ole. Kahjuks ei tule taimed alati sisse nende õigete nimede all, seega tuleb need määrata, selgitada, millisesse taksonoomilisse üksusesse taim kuulub, milline on tema teaduslik nimi kas liigi või liigist väiksema üksuse tasandil.

Kuid selleks, et taim saaks korrektselt määratud ja leitud vastavast raamatust tema õige nimi, on tihti vaja teha palju tööd. Kõigepealt tuleb seemnetena saadud või istikuna toodud taim kasvatada teatud suuruseks, et teda oleks võimalik täpselt määrata. Sellele järgneb võrdlemine olemasolevate herbaareksemplaridega. Avaldatud Botaanikaaia nimekiri on võimalikult autentne, iga taim on eraldi määratud ning ta peaks esinema aias oma tõelise teadusliku nime all.

Kodunenud taimede loend

See töö on tähtis ka kogu Eestile eelkõige sellepärast, et meil on võõramaiste taimede uurimine suhteliselt maha jäänud ja peaaegu puudub instituut, kes tegeleks kultuurtaimede taksonoomiaga. Nii näiteks on Eestis siiamaani avaldamata introdutseeritud puittaimede ülevaade (ilmus viimati eelmise sajandi teisel poolel), vähe on ilmunud töid ka kultuuris kasvatatavatest teistest ilutaimedest.

Arvestades Tallinna Botaanikaaia suurt liigirikkust, võime väita, et aia nimestikus toodud taimenimetused hõlmavad olenevalt taimerühmast kaks kolmandikku kuni kolm neljandikku või ehk isegi enam kogu Eestis kasvatatavatest taimedest. Seega on see esimene ülevaade, kust me saame teada, milliseid sisetaimi ja milliseid väljas kasvatatavaid ilutaimi meil üldse esineb. See on Eestis esimene nii ulatuslik kultuuris kasvavate taimede ülevaade üldse.

Lõpetuseks olgu öeldud, et raamat ilmus Botaanikaaia 21 töötaja osavõtul Aleksei Paiveli toimetatuna ning Eesti Teadusfondi finantseerimisel.

HELDUR SANDER