Lisaksin siia: suur, väga suur töömees. Töömees, kes elas pika värvika elu ja jõudis sellest palju edasi anda. Läbielatu ja kogetu on nüüd rohkem kui 25 raamatus. Erilise soojusega kujutab ta vanu inimesi, toonitades nende elu- ja töötarkust. Nõnda võib lugeda „Eesti kirjarahva leksikonist”.

See pole kogu tõde. Veel suurema südamlikkusega paneb Harri tegutsema ja maailma avastama lapsed. Nii Kihnus, Manilaiul, Läänemaal kui ka mujalgi. Ta võtab lugeja käe kõrvale ja asub kiirustamata teele, ütleb lastekirjanduse uurija Krista Kumberg. Lugeja on kärsitu, tahaks sihtkohta tormata, aga autor osutab tee ääres kasvavale lillele, näitab eemal talukohta, millest on alles ainult vundamendikivid ja õuepuu.

Mul on olnud rõõm korduvalt Harri käe kõrval käia. Tema tegi mind tuttavaks Manilaiu rannamere ja inimestega. Harri kutsel jõudsin esimest korda Kihnu saarele, ammu enne seda, kui tuli trükist saare elu ja murret avav „Maaleib”, kaks olulist kirjandusauhinda saanud teos. Sealt edasi Sangelaid, roheline pärl keset sinivett. Peremeheks Tumapietri Kolla, enamasti Sangevanaks kutsutu. Kolla oli ehe Kihnu taat, ellu ja loodusesse suhtumise poolest Harri mõttekaaslane.

Need kivide vahel leegitseva lõkke paistel räägitud jutud. Tutkaste mängud, salakavalate pardiemade peresuurendamise röövid, hüppeliselt minek mineviku radadele, kui Sangelaiul magasid püügipäevade öid eakad kalurid kolmes eri ilmakaarde vaatavas lakapealsega suvekuuris – sealse nimega koius.

„Ei mool nüid kolmel päiväl süomamuret,” andis Kolla paja ja leemekulbi Harri valdusesse. Ta teadis paljudest eelmistest kohtumistest külalise kokavõimeid. Ja tõi ahvenauhhaa patta kaks prisket angerjat.

„Ühest aitaks küll,” tõrjus siingi tagasihoidlik Harri. „Teil ju kroonu keeld peal.”

„Sie pistku nad änna alla.”

Oi aegu ammuseid! Kaluritele oli kõrgelt ülalt antud kõva käsk: mõrda või õnge sattunud angerjat ise süüa ei tohi.

Igaühel meist on oma osa möödunud ajas, sealt maalt, kust keegi lõputult kulgeval ajal, võiks öelda, ajarongil, on olnud kaasasõitja. Nii alustab Harri eessõna oma kaalukamale teosele „Grand Marinast Kadriorgu”. Teosele, mis ületab kõrgelt lastekirjanduse lati.

Tema kaasasõit ajarongil on nüüd lõppenud. 

Järelehüüdega ühineb Eesti kirjanike liit.

Hüvastijätt Tallinna Pärnamäe krematooriumis laupäeval, 27.09 kell 12.30