India-Tai tasavägine matš
Mäletan oma esimest käiku Tallinna esimesse India restorani Maharadža. Äsja Nõukogude ikke alt vabanenu jaoks tähendas vürtsikas toit peamiselt kerget musta pipart. Aga missugune tulevärk siis esimese ampsu peale lahti läks! Hing oli kinni ja pisarad voolasid. Praegu saab ingveri, tšilli ja karriga maitsestatud toitu isegi külapubidest.
Autentsele India vürtsikunstile on siiski keeruline midagi vastu panna, selles on midagi peaaegu sõltuvust tekitavat. Nõnda arutledes seadsime sammud kolme nädala eest Pikal tänaval avatud India restorani Bollywood.
Sisekujunduse värvigamma paneb neelud käima. Üldse tundub kujundus väga nutika seguna eksootikast ja õdusast, vanast ja uuest. Ent ka välisterrass võiks jätkata sellist joont, et eristuda kümnetest teistest terrassidest.
Menüü reedab, et piirdutud ei ole pelgalt Indiaga: appi on võetud ka Tai kokakunst. Kuna India köök on tuntud ka oma teekultuuri poolest, siis valmistab väikese pettumuse üksnes magusate Gurmansi teede valik. Kuid ettekandja lahendab olukorra loovalt ja võluvalt, pakkudes välja värske piparmünditee (2.-). Ettekandjale võiks Bollywood kohe rolli pakkuda, sest loomulikku sarmi temast lausa kiirgas. Kuid muidugi on keeruline soojal päeval panna vastu jäistele mangolassidele (2,5).
Kulinaarset maratoni alustasime Taist: köögiviljade ja klaasjate nuudlitega täidetud kevadrullid (4.-) said medali ülikrõbeda kooriku eest ja mereannisupp (7.-) supermaitsete püramiidi eest, mille nurkadeks olid tšilli, sidrunhein ja magus basiilik. Lõhel, krevettidel ja kalmaaril vedas, et nad sellise leeme sees lõpetasid!
Indiale tegi vaikselt teed aloo naan (3.-), mis tähendab imeõhukest täisterajahust leiba, mis on täidetud India vürtside ja kartuliga. Orgaaniline amps, mida elavdas kevadrullidest jäänud vürtsikas kaste.
Peaaegu nirvaana
Kuna India restoranid on taimetoitlaste paradiis, siis ei saanud me läbi kikerherne-masala’ta (6.-). Fantastiline Lõuna-India stiilis roog pani sädemeid pilduma nii silmad kui ka suu. Pearoogadena serveeritud kana-tikka (8.-) ja Kashmiri part (12.-) lõpetasid kulinaarse rännaku Põhja-Indias. Kui kanafilee kõige põnevamaks akordiks oli tilk piparmündi-jogurtikastet, siis part pakkus palju rohkem avastamisrõõmu. Tomati-koorekastmesse uputatud hõrk liha oli kenasti sõbrunenud ananassi, aniisi ja ingveriga.
Igal juhul ei tasu Aasiat karta, see lükkab vere mõnusalt käima ja tõesti, jäisest mango-jogurtikokteilist paremat suvesaatjat annab otsida.
