Indrek Peil - riputab lisamaterjalid netti

Kooliaasta alguses vanemate seas emotsionaalset möllu tekitanud töövihikute ja õppematerjalide hinna ja raskuseteema võiks lahendada interneti abil. Eestis leidub õpetajaid, kes on osa oma õppematerjale just nii õpilastele kättesaadavaks teinud.

Saaremaa ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja Indrek Peil on viimased neli aastat kooli koduleheküljele enda koostatud lisamaterjale riputanud. See on täiendav materjal tunnis räägitule, mida õpilased iseseisvalt kasutada saavad.

“Meil on koolis päevakorras, et võimalikult palju materjale üles panna,” räägib Peil, kes on 15 aastat õpetaja olnud. “Idee on selles, et miks õpilane peab konspekteerima, kui need asjad on niikuinii kirja pandud.”

Töövihikute kohta ütleb ta, et ei ole kunagi neid kasutanud. Mitte et ta oleks töövihikute vastu, aga tema metoodikaga ei ole füüsika töövihikud sobinud.

“Füüsika on teist tüüpi aine, emakeeles on töövihik õigustatud,” ütleb ta.

“Ma ei ole interneti materjalide kohta tunnis ülesandeid andnud, aga olen viidanud sinna,” räägib ta. Samas peaksid õpilased neid asju teadma, sest kontrolltöödes tuleb küll ette küsimusi nende materjalide kohta, mis internetti on pandud.

Näiteks on netis õpetaja tehtud animatsioonid lainete liikidest, lainete interferentsist, Powerpoint presentatsioonid aurumasinate ajaloost, silmaga nähtavatest värvidest jne.

Materjalide netti riputamise üheks põhjuseks peab õpetaja seda, et raamatukogus on neid asju vähe ja kasutada saab üks õpilane korraga.

“Teine on see, et arvuti taga meeldib õpilastel olla,” märgib Peil. “Kui õpilane niikuinii on arvutis, siis on rohkem kasu füüsikast kui sellest, et ta ratet või midagi uurib.”

Saaremaa Ühisgümnaasiumis tegi eelmisel kevadel üks abiturient uurimistöö, millest selgus, et 80 protsendil gümnaasiumiõpilastest on kodus interneti kasutamise võimalus. Lisanduvad õpilased, kes saavad netti kasutada sõprade ja vanemate töö juures ning kooli arvutiklassis.

Õpetaja Peil ei ole uurinud, kuidas õpilastele asi meeldib, aga ta näeb, et umbes pool klassist tema lisamaterjale kasutab, kui vastav teema käsitlemisel on.

Järgmise sammuna plaanib ta ülikoolide e-õppe süsteemi koolis katsetada, mis tähendab, et õpilased ei peagi tunnis käima, kõik ülesanded, arutlused, tagasiside ning materjalid käivad neti kaudu.