ISEA kruiisi kapten oli Felix Kubin
Kindlasti oli laeval toimuva fookuses ikkagi kaasaegne elektrooniline kultuur oma eri vormides. Kruiisilaeva Silja Opera keskkond oli selleks justkui loodud. Muusikaline eeskava oli küllalt mitmekülgne. Esiletõstmist vääriks Austraalia friigi Casio Nova 1980-ndate elektroonilisi muusikavahendeid (peamiselt Casio firmamärgi all toodetuid) ja lavakoomikat haaravalt sidunud esinemine.
Meeldiva üllatuse pakkus läti duo Dromoff, kes esitas väga funki ja kaasaegselt kõlava downtempo hiptroonika seti. Kogu muusikalise eeskava naelaks kujunes aga ootuspäraselt Felix
Humoorikas muusika
Kubini esinemine, mis leidis aset basseinidega sisustatud laeva kõige meelelahutuslikuma atmosfääriga saalis Riviera, kus enamasti võeti muusikalist eeskava kui tausta üleüldisele suhtlusele.
Felix suutis aga oma olekuga tekitada selles keskkonnas kontsertesinemise aura vaatamata sellele, et oli oma tavaliste esinemistega võrreldes pisut vaoshoitum. Enamik esitatud lugusid pärines uuelt albumilt “Matki Wandalki” ning olid kubinlikult pöörased – lihtsad ja otsekoheselt raju meeleoluga, aga sisaldasid samaaegselt täiesti ootamatuid ja üsna lõbusalt ning irooniliselt mõjuvaid meloodianihkeid.
Just väga isikupärane ja omapärane huumoritaju tundub olevat see, mis publikut Kubini puhul kõige enam köidab. Siin lihtsalt tundub olevat vaatamata näilisele absurdile midagi väga elulist. Felix Kubin kirjeldas kontserdijärgses vestluses seda järgnevalt: “Näen ennast eelkõige kui molekulide kombinatsiooni, mis töötavad kollektiivsel moel, kuid lahustuvad nagu kõik muu teistesse sfääridesse. Arvan, et kontsert kannab paremini, kui ei võta enese esinemist liiga tõsiselt. See ei tähenda tõsise suhtumise puudumist. Tegelikult suhtun huumorisse väga tõsiselt. Mul on juba piisavalt meediaga suhtlemise ja artistina esinemise kogemusi. Seepärast ei pea muretsema kontserdi õnnestumise pärast. Võin laval teha, mida tahan, ja seal sünnivad paljud asjad hetkesituatsioonile reageerimise tulemusena. Just seepärast mulle meeldibki esineda, vastasel korral võiksin esineda stuudios oma kassile.”
Felix Kubini muusika on ühelt poolt väga personaalne, kirjutatud isiklike läbielamiste põhjal, samas aga väljenduslaadilt üsnagi (enese)irooniline. Kas ei peitu siin mitte väike vastuolu? Kubin kommenteerib seda ise nii: “Mu elu on olnud viimased 10 aastat üsna ekstreemne. Olen liikunud ühest väikesest katastroofist teiseni. Olen justkui elanud vahelduva külma ja kuuma dusi all, vähemasti võib nii öelda sellise turvalise maa nagu Saksamaa kontekstis. Mulle tundub, et õigem on suhtuda kõigesse läbielatusse kui teemadesse, millest teistele oma loomingu kaudu naljatoonil jutustada, selle asemel, et olla toimunu pärast kurb või vihane.”
Eelnev peaks elektroonilise kultuuri üldise konteksti seisukohalt tähendama seda, et mõjujõud on ikkagi niisugusel loomingul, mis tegeleb eelkõige inimesega seotud probleemide väljendamisega nii igapäevasel kui ka igavikulisel tasandil. Vähemalt hetkel paistab tehnoloogial olevat veel vahendaja roll.
Poliitiliselt aktiivne Felix Kubin
Kõik Felix Kubini ettevõtmised alates tema eri kunstivaldkondadega seotud loomingust kuni organisatoorsemat laadi tegevusteni sisaldavad lisaks egotsentrilisele lähenemisele ka omajagu globaalset dimensiooni. Kubin põhjendab seda järgnevalt: “Olen omal moel huvitatud kultuurist kui poliitilisest vahendist. Tänapäeval peetakse poliitika all silmas eelkõige kõike majandusega seotut. Poliitikal puudub visioon. Olen alati olnud seisukohal, et kultuuriga tegelevad inimesed peaksid esmajärjekorras tegelema eri piirkondade ja religioonide vaheliste suhete arenguga. Poliitika ja majandus tulevad alles hiljem. Seepärast arvan, et kultuur ei ole luksus, vaid pinnas, millele saab hiljem rajada kõik muu.”
