Kirjutise autor Ian Thomson ei andnud pika ja põhjaliku ülevaate mitte ainult meie 83-aastase suurkirjaniku elust, vaid portreteerib laiemalt ka Eesti ajalugu, millega Jaan Krossi saatus on väga tihedalt seotud.

Kohe esilõigus ei unustata mainimast, et Krossi loomingut on tõlgitud 23 keelde ja et ta on üks Euroopa austatumaid kirjanikke, kellele 1991. aastal ennustati Nobeli kirjandusauhinda.

Artikkel tsiteerib Doris Lessingit (kes võrdleb Krossi Thomas Manniga) ja ingliskeelse Ida-Euroopa kirjandusele keskenduva ajakirja “Orient Express” toimetajat, poetess Fiona Sampsonit (kes kõrvutab Krossi 19. sajandi vene klassikute, nt Lev Tolstoiga). “Teda lugedes avastame, et Eesti on kuulunud alati Euroopasse, mitte olnud ähmane verstapost siinpool Uuraleid,” teeb Sampson muuhulgas järelduse.

Väga põhjalikult on ette võetud kirjaniku autobiograafia; kirjeldatakse Krossi osa vastupanuliikumises, vangistuse-aastaid, tõlkijategevust, luulet, abielusid ja isegi laste tegevusalasid. Küsitletud on Jaan Kaplinskit, Matis Sirkelit, Iivi Massot, tõlkija Eric Dickensit ja Tiina Laatsu Eesti Instituudist.