15. sajand

“Mardileib” 1973

•• Noortejutustuse tegevus toimub 1441. aastal Tallinna vanalinnas, see kujutab endast linnalegendi martsipani leiutamisest. Apteeker Johannil on tarvis raehärrale ravimit segada, aga kuna meistril on nohu, segab rohu kokku õpipoiss Mart. Et Mart peab rohtu ka ise võtma, otsustab ta ravimis kõik kibedad koostisosad vahetada magusate vastu. Valminud magus segu võidab linnaisandate poolehoiu ning piiskop paneb Mardi magusale leivale nimeks martsipan.

“Neli monoloogi

Püha Jüri asjus” 1970

•• Novellis “Neli monoloogi Püha Jüri asjus” surub Euroopas tunnustatud kunstnik Michel Sittow (u 1469–1525) oma uhkuse alla ja nõustub Tallinnas gildi astumiseks vajalike katsetega. Teos sai Tuglase novellipreemia.

16. sajand

“Kolme katku vahel” 1970–1980

•• Krossi esimene ja mahukaim romaan “Kolme katku vahel” ilmus neljas osas. Romaan räägib 1587. aastal ilmunud “Liivimaa kroonika” autori Balthasar Russowi elust ja tema ajast. Siiani on pisut küsimärgi all kroonikakirjutaja päritolu, kuid Kross asetab ta kindlalt eestlaste sekka ning kogu teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb võõra võimu all teha, et oma põhimõtetest mitte loobuda. Kross viib tegevuse keskaegsesse Tallinna ja jäljendab kirjutades ka ise taotluslikult keskaegse kroonikakirjutaja stiili.

18. sajand

“Rakvere romaan” 1982

•• Romaani tegevus toimub Rakveres, teos keskendub Rakvere linna võitlustele linnaõiguste eest – von Tiesenhausenite aadlisuguvõsa vastu, kes tahab võtta linna maa endale. Romaani peategelane on eesti soost Berend Falck, kes saabub paruness Gertrude von Tiesenhauseni juurde kirjutajaks ja lapselaste õpetajaks. Falck osutub nii proua von Tiesenhauseni kui ka linnaelanike ja neid toetava krahv Sieversi (salaja samuti talupojapäritolu) usaldusmeheks. Paralleelselt areneb Falcki armulugu lihtsa linnatüdruku Maadega ja lõpuks otsustab Maadest ilma jäänud Falck toetada rakverelaste vabaduspüüdlust.

“Michelsoni

immatrikuleerimine” 1971

•• Novelli peategelane on esimene eestlasest kindral Johann Michelson (1735–1807), kes võtab rüütelkonda immatrikuleerimise tseremooniale kaasa talupoegadest vanemad – olgu siis rüütlite sˇokeerimise või enda eneseuhkuse taastamise eesmärgil.

19. sajand

“Taevakivi” 1975

•• Lühiromaan “Taevakivi” kirjeldab keelemehe O. W. Masingu Äksi-perioodi ja on samas ilmselt kuulsaim teos esimesest rahvusromantilisest kangelasest Kristjan Jaak Petersonist. Raamatus kohtuvad 1821. aastal vana ja juba tuntud Masing ja iginooreks jäänud Peterson, kes oma tunnustuse leiab alles sada aastat hiljem. Kross ehitas loo üles Masingu ja Petersoni vastasseisule, vana ja konservatiivse ning noore mässaja vahelisele konfliktile, kus põrkuvad elu- ja loomingustiilid.

“Professor Martensi ärasõit” 1984

•• “Professor Martensi ärasõit” on kirjutatud juuraprofessor Friedrich Fromhold Martensi (1845–1909) surmaeelse monoloogi ja minevikumeenutusena. Pärnus sündinud professor Martens oli üks väljapaistvamaid Eestist pärit Vene impeeriumi ametnikke. Keisri salanõunik oli tuntumaid rahvusvahelise õiguse eksperte, ta oli rahvusvahelise õiguse instituudi president ja Haagi rahvusvahelise arbitraazˇitribunali alaline liige.

“Pöördtoolitund” 1971

•• Samuti Tuglase auhinna saanud “Pöördtoolitunni” (1971) peategelane on aga Johann Voldemar Jannsen (1819–1890), kelle tegevust lahkab oma päevaraamatus poeg Eugen (1853– 1930). 1920-ndatel tuli päevavalgele Jannseni elu inetuim episood, rüütelkonnalt enesetsensuuri tasuks raha võtmine. Novellis püüab poeg isa õigustada, ehkki tema enda ebakindlus selles küsimuses on tajutav.

“Keisri hull” 1978

•• Peategelane, Liivimaa aadlik Timotheus von Bock on mitmes mõttes eriline. Esiteks kujutatakse baltisaksa mõisnikku vastupidiselt levinud stereotüübile ausa, hea ja eestimeelse mehena, kes abiellus talutüdrukuga. Teiseks erineb Timo Krossi teistest tegelastest oma kompromissituse poolest, enda põhimõtete ja ideaalide eest võideldes astub ta vastu ka keisrile endale. Tugeva isiksuse ja diktatuuri vastasseisu teema ajendas paljude allasurutud tõdede taasärkamist ja aktualiseerumist.

“Kolmandad mäed” 1975

•• “Kolmandad mäed” on ajalooline jutustus esimese akadeemilise haridusega eesti soost maalikunstnikust Johann Kölerist (1826–1899) ja tema Tallinna Kaarli kirikusse 1879. aastal maalitud Kristust kujutavast apsiidimaalist. Köleri kõrval on teine oluline tegelane mõisnik Rudolf von Gernet, kelle saadetud kiri annab uut hoogu Köleri siseheitlustele. Nimelt kirjutab von Gernet, et modelliks olnud mehe loomus on Kristuse omale liiga vastandlik ning seetõttu kujuneb temast vastane, kellega Köler peab mõttelist dialoogi.

20. sajand

“Tabamatus” 1993

•• “Tabamatuses” kirjutab Kross Eesti Vabariigi loomise rasketest aastatest Jüri Vilmsi kaudu. Noor õigusteadlane oli päästekomitee liige ja Eesti Vabariigi esimene justiitsminister. Pärast Eesti iseseisvaks kuulutamist läks ta 1918. aasta varakevadel üle jää Soome, et utsitada noore vabariigi tunnustamist, kuid jäi segastel asjaoludel kadunuks. Enim levinud versiooni kohaselt lasid sakslased ta maha. Kirjutades pidas Kross korduvalt nõu Soome professori Seppo Zetterbergiga, kes on põhjalas üks paremaid Eesti ajaloo tundjaid.

“Vastutuulelaev” 1987

•• Krossi koduaknasse paistis Naissaar, kuid esimene võimalus saarel käia avanes talle alles 2006. aastal, kui Nargen Opera tema teost etendas. Lavastuse alguses ütles ta, et tal pole mingit isu saarele minna, kuigi suure tõenäosusega on ta seal tehtud. “Vastutuulelaev” (1987) on romantilist laadi (elulooline) romaan Naissaarelt pärit üksildasest täheteadlasest ja optikust Bernhard Schmidtist, kelle elu peamine osa möödus Esimese maailmasõja aegsel ja Teise maailmasõja eelsel Saksamaal. Täpsete ja keeruliste astronoomiliste seadmete valmistamisel sai Schmidt kasutada ainult vasakut kätt – parema oli ta kaotanud noorukieas. 1930. aastal leiutas Schmidt uut tüüpi teleskoobi, mis tõi talle postuumselt maailmakuulsuse.

“Wikmani poisid” 1988

•• 1930-ndate teine pool, eelmisel kümnendil üle riigikatla serva keenud demokraatia on sumbunud vaikiva ajastu troopiliseks keskpäevaks. Riiki juhib triumviraat. Mitte keegi – liiati siis gümnaasiumipoisid – ei oska aimata, kes saab keisriks.

Ometigi teavad ja tunnetavad nad selgelt oma rolle ning positsioone. Maksavad kas teadmised või rahakott. Need aga on jagatud poiste vahel ebavõrdselt – kahte head asja korraga ei saa. Niisiis tuleb laveerida, et ühtaegu hakkama saada ja iseendaks jääda. Liiatigi on noorte ühine ruum, keeltekallakuga Wikmani gümnaasium, see “wabariigi” Tsarskoje Selo, olemuselt eliitkool. Siit peavad võrsuma haritlased, ärimehed ja poliitikud. Wikmani poisi seisus kohustab keskset kangelast Jaak Sirklit ning tema klassikaaslasi ennekõike säilitama väärikust.

“Mesmeri ring” 1995

•• 1930-ndate lõpp ja 1940-ndate algus. Lämbe ja umbne troopiline keskpäev lõppeb tavaliselt äikesetormiga. Küsimus on iseenesest lihtne – kui palju jääb igapäevaste inimsuhete kõrvalt mahti tabada vääramatu jõuna kuhjuvate pilverünkade märke?

“Mesmeri ring” raamatuna on käsikaudu simultaan kolmel laual, kusjuures mängija on ühtlasi seotud silmadega ettur, kellel on võimalik tõmmata sisetunde ajel side silmilt ning teha ratsukäik enne, kui toimub kohtumine oda ja vankriga. Samas keeldub kõrvalruudu ettur sidet silmilt rebimast ning laseb vankril endast üle veereda.

Oma roll on malelaual seisja valikutes ka aastatega sisse kasvatatud Wikmani poisi tingrefleksil – väärikusel. Kui teise korruse akendest prantsatavad sillutisele (räägime piltlikult, eks ju) potilill, tugitool, põrandalamp, raadio ja raamaturiiul, on raske sirge seljaga, väärikalt kiirustamata jõuda oma ukseni.

“Paigallend” 1998

•• Tegemist on isikuromaaniga imelapsest-mälugeeniusest Ullo Paerannast, kelle kõrglend tardub Nõukogude Eesti oludes paigallennuks kohvrivabrikus ja kirjastuskomitee materjalilaos. Tegevus toimub 1940. aastatel, romaani fookuses on Eesti Vabariigi rahvuskomitee ja nn kolmanda võimaluse aktsioonid Saksa okupatsiooni ajal.

Ullo Paerand on iseäralik, erandlike võimetega noormees, kes satub suurte ajaloosündmuste osaliseks. Ta on riigiametnikuna iseseisvuse hävingu tunnistaja ning haaratakse siis vabariigi meeleheitlikku taastamise katsesse.

“Tahtamaa” 2001

•• Lähiajalooga tegeleva “Tahtamaa” ainestik põhineb pigem elukogemusel kui ajaloolisel uurimistööl. Romaani tegevus algab aastast 1993 ning sündmuste keskmeks on Tahtamaa talu tagastamine endisele omanikule, kelleks on 63-aastane literaat Aabel Haljandi. Peaosalisele tundmatu kuju Lingo Luuk Göteborgist soovib Haljandile tagasi antud maa nelja tuhande krooniga ära osta, kuid peagi selgub, et sellel maatükil leidub väärtuslikku meremuda, ja Haljand otsustab sellega hoopis ise raha teenima hakata.