Lisaks radiosüsinikumeetodile juurutas Mati teaduste akadeemia geoloogiainstituudis  luminestsentsmeetodi ja optiliselt stimuleeritud luminestsentsmeetodi, elektronparamagnetresonantsmeetodi ning mitmed stabiilsetel isotoopidel põhinevad meetodid. Eriti tulemusrikkaks osutus hapniku isotoopide kasutamine mandrijää uurimisel, milleks  korraldati ekspeditsioone Antarktikasse, Teravmägedele, Polaar-Uuralitesse, Kamtšatkale ja paljudesse teistesse vähe asustatud piirkondadesse. Need uuringud on praegu väga aktuaalsed paleokliima uurimisel ja kliimamuutuste prognoosimisel.

Mitmekülgne inimene

Kunagi küsiti tarkade klubis: „Kes on see Eesti keemik, kes on geoloogia-mineraloogiakandidaat ja geograafiadoktor?” Ühest küljest võib seda võtta pilamisena, kuid just keemiku baasharidus ja enda väsimatu täiendamine teistes loodusteaduste valdkondades viisid Mati rahvusvahelise teaduse tippu. Geoloogiainstituudi laboratooriumidesse tuldi õppima üle kogu Nõukogude Liidu ja ka raja tagant, siin toimus ka stagnaajal rohkesti rahvusvahelisi nõupidamisi.

Mati oli väga aktiivne ühiskondlikus tegevuses. Alates 1985. aastast oli ta Eesti geograafiaseltsi president, tema initsiatiivil loodi 1992. aastal Eesti säästva arengu nõukogu, tema loodud on praegune Tallinna ülikooli ökoloogiainstituut, kuni surmani juhtis ta Eesti geograafide rahvuskomiteed. Tema loodud on Tallinna ülikooli geoökoloogia õppetool ja ökoloogia doktorinõukogu, mille esimees ta loomulikult  ise ka oli.

Inimene, kes on Eestis rajanud uued teadusharud, on looja. Kui talle järgnevad arvukad õpilased, siis on ta õpetaja. Kui ta on kasvatanud  magistrante ja doktorante, siis on ta juhendaja. Mati oli korraga looja, õpetaja ja juhendaja ning suurepärane teadlane. Ta oli Eesti ja Venemaa geograafiaseltsi auliige, Valgetähe teenetemärgi kavaler ning Eesti Vabariigi teaduspreemia laureaat.

Inimene sünnib oma ajas ja seda muuta pole võimalik. Ei saa öelda, et Mati oleks sündinud väga õnnelikul ajal. Just tema sünniaastal okupeerisid Eesti Nõukogude väed, järgnesid rasked sõja-aastad ja hiljemgi jätkus muresid kuhjaga. Oleks Mati sündinud mõnel teisel ajal või mõnes teises riigis, oleksid tema teadustulemused võinud olla veelgi paremad, kuid praegugi tehtust jätkub kümnele vähem võimekamale.

Saavutused

Jaan-Mati Punning

(13. märts 1940 –

21. november 2009)

•• 1958 lõpetas Tartu I keskkooli

•• 1963 lõpetas Tartu ülikooli keemiaosakonna

•• 1969 kaitses kandidaadikraadi geoloogia-mineraloogiateaduste alal

•• 1982 kaitses doktoriväitekirja loodusgeograafia alal ja oli esimene doktorikraadiga eestlane sel erialal

•• Rajas geoloogiainstituudis maailma juhtivaima isotoop-geoloogia laboratooriumi

•• Oli 1989–1992 Tartu ülikooli loodusgeograafia professor ning alates 1993. aastast Tallinna pedagoogikaülikooli geoökoloogia professor

•• Rajas Eesti TA ökoloogiainstituudi ja oli alates 1991. aastast selle direktor

•• Oli Eesti geograafiaseltsi kauaaegne president