Jaanus Vaiksoo: eriti poisid vajavad põnevaid lugusid


Intervjuu
Eile esitleti Kirjanike majas Jaanus Vaiksoo, Sirje Toomla ja kunstnik Kadri Ilvese koostatud aabitsat, mille andis välja kirjastus Koolibri.

Jaanus Vaiksoo, kas mäletad enda 1. klassi aabitsat?

Mäletan. Selle peal oli ilus kirju kukk ja see algas luuletusega: “Kõik, kõik on uus septembrikuus, on aabits uus...” Ja nii edasi.

Kas võtsid seda arvesse ka oma aabitsa koostamisel?

Teadlikult küll ei arvestanud. Eks ma vanemaid aabitsaid vaatasin ikka – kuidas üldse aabits tehtud on. Pole ju tükk aega aabitsaga kokku puutunud.

Milliseid vigasid likvideerisid eelkäijate töös?

Nii ei saa öelda, et vigasid likvideerisin. Pigem oli nii, et me püüdsime kasutada teistsugust metoodikat. Viimane aabits, mis on põhiliselt nüüd koolides, ilmus kaheksa aastat tagasi. Praegu on valdavalt nii, et eelkoolis, kui tähti hakatakse õpetama, on kukeaabits olemas. Meie aabits järgib tähtede õpetamist – aga siin on juba väikesed lood ja luuletused algusest peale. Ei ole päris lihtlausetega.

On ka eristatud kolm kirja suurust – selle tarvis, et õpilane saab aabitsat lugeda nii, kus maal ta parasjagu oma lugemisoskusega on. Need, kes alles õpivad tähti või veerivad, loevad seda lihtsamat teksti, aga samal ajal kogu klass tegeleb selle ühe looga.

Ühesõnaga, lapsed on viimase kaheksa aasta jooksul hakanud varem targemaks saama? Nüüd teatakse lasteaias seda, mida varem 1. klassis?

Jah, küllap on, ja seda ei tasu peljata. Ei saa jääda ühele tasemele, hakata jälle seda kukeaabitsa malli kopeerima. Peab edasi liikuma. Loomulikult peab arvestama ka nende lastega, kes lugeda veel ei oska, ka nende tarvis on aabitsa vasakul leheküljel üksikuid sõnu ja lihtlauseid.

Kas on tarkusi, mida 1. klassis on parem õpetada kui 9. klassis?

See on selline iga, kus ma olen püüdnud märkamatult sisse panna ka eluväärtusi: oma kodu, patriotismitunnetus... Seda mitte otseselt, vaid lugude kaudu, mis tänapäeva lapses võiksid huvi tekitada. Peategelase Jaagupi peres on neli last – selle kaudu on antud terve pere mudel.

Sul on endal kolm last. Kas nemad on raamatusõbrad?

Keskmine, Johanna, kes on viieaastane, on praegu kõige suurem raamatusõber. Tal ei ole enam palju puudu, et lugemine kätte saada. Tähed on selged ja sõnu loeb kokku. Poiss on neliteist, temal käib see hooti. Kord tuleb lugemistuur ja siis võib-olla pikka aega ei loe, selles mõttes tüüpiline tänapäeva murdeealine. Päris pisike kuuleb ettelugemist õe kõrvalt.

Anna mõni juhtnöör lapsevanematele, kes tahavad oma last raamatu juurde juhtida.

See algab maast-madalast: peab huvitavaid lugusid ette lugema. Eriti poistele. Põnevaid, huvitavaid lugusid – et poistel tekiks tunne, et kirjandus on huvitav. Et see maailm võib olla huvitavam kui arvutimaailm.

Olen oma aabitsaga püüdnud ka ikkagi seda jälgida, et aabits oleks huvitav. Kuueaastasele, kes juba oskab lugeda ja läheb nüüd elementaarsete sõnade peale tagasi, võib see olla kirjanduse surm.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare