Oot-Oot on tegelikult mõtteline osa Kalasadamas asuvast disainimajast, hõivates poole selle esimesest korrusest. Interjöör annab aimu trendikast naabrist, sest lampe, mis koosnevad paljast plastmehest, kelle pähe on istutatud kuppel, niisama juba ei näe. Ülejäänud mööbel on retrotundega ja üldmulje on hea segu trendist ja hubasusest, langemata kummassegi äärmusse. Välimööbli kallal võiks küll veidi keelt teritada, sest ühe disainimaja ees võiks lubada palju äkilisemaid leide.

Oot-Ooti ettekandjate krapsakus teeb silmad ette nende teadmistele toitude koostisest, kuid ka need saladused tuuakse sõbraliku naeru saatel köögist toidukohtunikeni.

Kuigi esmapilgul võib see kohake tunduda ühena paljudest, siis peagi selgub haruldane konks. Teadaolevalt on tegu ainsa söögikohaga, kus nii kokad kui ka menüü vahetuvad vastavalt nädalapäevale kardinaalselt. Teisi- ja neljapäeval on võimalik osa saada (etteruttavalt öeldes vapustavast) Jaapani köögist ning ülejäänud päevadel kostitatakse turvalise linnamenüüga, mida vuristavad ettekandjat ette lausa peast. Koha suurim miinus on kaardimakse võimaluse puudumine.

Komando vedas oma kõikenäinud maitsmismeeled Oot-Ooti päris mitu korda, et saada pakutavast täisülevaade. Sularaha taskus ja meretuul ninas.

Õnnestunud kastmed

Jah, Oot-Ooti Jaapani köögi võib küll kuulutada Tallinna parimaks nii maitselt kui ka hinnalt. Wakame salat (2,5) on wakame salat – jumalik nagu ikka. Kuid näiteks friteeritud tofu sojakastmes (2.-) on eriline elamus just oma tekstuuri tõttu – sojapuljongis hulpimas krõbedalt veniva koorikuga sültjad tofukuubikud. Super! Jaapani rohelised oad on nii minimalistlik maitseelamus, kui olla saab. Aga kuidagi väga aus – nagu kogu Oot-Ooti Jaapani köök. Jaapani karri kanaga (5,5) annab tunda eelkõige kerget ingverit, soja ja küüslauku. Kogu seda ilu võiks alla loputada näiteks väga ausa maitsega riisi- või tatrateega (1,5).

Tavamenüüst proovitud kitsejuustusalat (5.-) ja kalkunisalat (4.-) olid turvalised valikud väga hästi balansseeritud kastmetega (õli-hape-Parmesan). Soe kitsejuust on muidugi ekstra hea, kalkun oli salatis ootamatult hoopis singi kujul. Kuid käras küll.

Tomati-sellerisupp (2.-) on hiiglaslik ports just seda, mis nimes lubatud, kerge kuivatatud ürdi krõmpsuga.

Kahest pakutavast pastast proovitud lõhepastale (5.-) võib ette heita vaid kergelt ülekeedetud tekstuuri, pasta võiks ikka al dente olla. Samas koorekastmes hulpivatele suitsumekiga lõhe- ja  kirsstomatite tükkidele oleks keeruline midagi ette heita.

Oot-Oot on igal juhul väga veenev põhjus, et tutvuda ka Tallinna nende nurkadega, mis iga päev teele ei satu.