Tänavuses Viinistu suvelavastuses kaasatud näiteseltskond on osa Draamateatri kaardiväest. Peale Uuspõllu teevad kaasa Mait Malmsten, Raimo Pass, Sulev Teppart, Aleksander Eelmaa, Harriet Toompere, Tiit Sukk ja Hendrik Toompere jr. Viimane on ka “Põrgu värgi” lavastaja. Kunstnik on Ervin Õunapuu, kostüümid kujundab Mare Raidma. Mitu “Põrgu värgis” kaasa tegevat näitlejat on seotud Mart Kivastiku loominguga, mängides “Külmetava kunstniku portrees” või siis Draamateatris välja tulnud “Savonarola tuleriidas”.

Mart Kivastiku uue näidendi tootmise taga on MTÜ Ühendus R.A.A.A.M. – seesama, mis korraldas teatritegemist Viinistus ka möödunud aastal. Kui “Külmetava kunstniku portree” tegevus hõlmab aastaid 1890–1920, siis “Põrgu värgi” sündmustik langeb aastatesse 1920–1940. Kronoloogilises plaanis on tegu “Külmetava kunstniku” järjega. Läbivate tegelastena mõlemas Kivastiku tükis jätkavad oma suvist lavaelu Viinistus Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Nikolai Triik. Hendrik Toompere jr jätkab Konrad Mäe rolli ka “Põrgu värgis”.

“Põrgu värgi” tegelaste hulgas on erilisel kohal Friedebert Tuglas ja tema naine Elo, kunstnikest astuvad üles Anton Starkopf, Ado Vabbe ja Ferdi Sannamees. Tegevus toimub Tartus Pallase kunstikoolis, Werneri kohvikus, Dresdenis ja Pariisis.

Hendrik Toompere arvates hoiab “Põrgu värki”, keerulist ja rohkete tegelastega näitemängu koos Eduard Wiiralti elulugu. “Näidendis on vaimustavaid stseene,” ütleb lavastaja teksti kohta.

Praegu veel ei ole teada täpsed etenduste toimumise päevad, kuid on selge, et “Põrgu värki” etendatakse vähemalt viisteist korda pärast 9. juuli esietendust.

Kui “Külmetava kunstniku portreed” mängiti vabas õhus, siis “Põrgu värk” viiakse katuse alla. Vanas katlamajas saab mängida iga ilmaga. Etenduse korraldajate väitel on uude mängupaika võimalik ehitada saal, mis mahutab kuni 700 vaatajat.

Wiiralti-näitemängu väljatulemise ajaks peaks Viinistus avatama ka kunstniku tööde näitus. Selle paneb kokku kunstiteadlane Mai Levin.

Absindiuimane Põrgu

Eduard Wiiralt on ise öelnud, et tema “Põrgu” (1930) lähtekohaks on alkoholiuimast tingitud hallutsinatsioonid ja unenäod. Kunstnik ei kasutanud teose loomisel modelle, kompositsioon valmis otse plaadil. Ainult mõnest detailist tegi Wiiralt pliiatsivisandeid.

Wiiralt: “Olen “Põrgus” kujutanud inimese abitust ja kaduvust – revolte’i igasuguste jumalate vastu.”