Jazzkaare peakorraldaja Anne Ermi sõnul on Mälgand ansamblites alati kindel tugi, nõudlik nii enese kui teiste suhtes. „Paljusid bände ei kujuta tema basskitarri või kontrabassita ette, võib-olla poleks neid olemaski. Ta laseb teistel särada ja kui ise soolo ette võtab, siis on seda kuulata puhas nauding. Hiljutine duo Kadri Voorandiga andis bassistile rohkem eneseteostusvõimalusi ja seda märgati nii kodus kui välisesinemistel,“ sõnas Erm.

Tähtis on sõnum
Mälgand ütles Eesti Päevalehele, et püüab näha muusikat tervikuna ilma žanritesse lahterdamata. "Minu jaoks on pigem tähtis, kuidas muusikat esitatakse ja mis sõnumit ja energiat ta endaga kaasas kannab. Jazzmuusikaga seostuvad mulle märgusõnad vabadus, valmisolek, oskus kuulata ja reageerida," sõnas bassimägija.

Eeskujusid on Mälgandil palju ja mitte ainult muusikavaldkonnast. "Inspiratsiooni võib saada nii ööülikooli loengut kuulates, head raamatut lugedes või metsas kolades. Kuulan muusikat seinast seina ja ilma igasuguste eelarvamusteta ning püüan mõista, miks üks või teine kooslus kõlab just nii nagu ta kõlab. Õppida on ka väga halvalt bändilt, aga siis teises mõttes - nagu hoiatuseks, et ära ise nii tee!"

"Tahaksin kogu südamest tänada kõiki toetajaid ja kaasteelisi, kes leidsid just mind selle tunnustuse väärilise olevat. Kindlasti annab see juurde enesekindlust ja motivatsiooni jätkata samal kursil," sõnas Mälgand. Tuleviku plaaniks on tal püüda jõuda oma muusikaga rohkem rahvusvahelisele areenile. "Väikses Eestis saab nelja-viie kontserdiga ring peale ja sellega kõik lõpeb".

Viis auhinnakategooriat
Auhindu jagati viies kategoorias. Lisaks Danske Jazziauhind 2018 võitjale Mihkel Mälgandile pälvisid auhinnad saksofonist Lauri Kadalipp kui Noor Jazzitalent, Jazziedendaja on festivali Visioon ja Saue Muusikakooli juht Kristiina Liivik, Aasta Jazzansambel on Kirke Karja Quartet. Esimest korda anti välja ka Aasta Jazzihelilooja, kelleks on pianist ja helilooja Kristjan Randalu.

Eesti Jazzliidu juhatuse liige ja tegevjuht Ivi Rausi-Haavasalu on uhke, et Eesti jazzi vaim on kasvanud jõudsalt ja tulevik särab kirkalt. „Eesti Jazzliit annab endast parima, et toetada ja tunnustada igakülgselt meie muusikuid-heliloojaid ning rõõmuga toome koos Jazzkaarega välja uue auhinna kategooria — Aasta Jazzihelilooja. Kui pole loomingut, siis pole, mida esitada ega edendada,“ sõnas Rausi-Haavasalu.

Jazziauhindadele esitati üle 47 kandidaadi, lisaks professionaalsele žüriile andis Eesti Päevalehe veebilehel oma hääle ka publik. Danske Jazziauhinna eesmärk on laiemalt tunnustada Eesti aktiivsemaid, professionaalsemaid ja loomingulisemaid jazzmuusikuid nende kolme viimase aasta saavutuste eest. Auhinnafond on 3500 eurot, skulptor Tiiu Kirsipuu taies ning artisti kontserdi salvestus ETV poolt. Danske Jazziauhinna on alates 2007. aastast võitnud Jaak Sooäär, Tanel Ruben, Siim Aimla, Raivo Tafenau, Kristjan Randalu, Villu Veski, Taavo Remmel, Meelis Vind, Kadri Voorand, Maria Faust ja Mart Soo.

Noore Jazzitalendi auhinna pälvis Lauri Kadalipp, kes on lõpetanud Elleri muusikakooli saksofoni erialal ning õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Oma bändiga Lauri Kadalipp Social Jazz on ta üles astunud Tudengijazzil ja jazziklubides üle Eesti ning ta juhatab ka värsket koosseisu New Wind Jazz Orchestra.

Noore Jazzitalendi tiitlit annavad välja Jazzkaar ja Eesti Jazzliit, hindamaks kuni 26-aastaste muusikute initsiatiivi, head taset ja loomingulisust. Auhinnaks on Tiiu Kirsipuu taies, võimalus esineda Jazzkaare korraldatud kontserdil aasta jooksul ning Music Estonia mentorlussessioon.

Aasta Jazziedendaja Kristiina Liivik töötab Saue muusikakooli direktorina ja on sealse rütmimuusika osakonna mentor ning noorte rütmimuusikafestivali “Visioon” juht. Tänu tema tegemistele on jazzmuusika noorte seas uusi sõpru võitnud ja Sauelt on tuule tiibadesse saanud mitmed jazzmuusikud.

Kolmandat korda välja antav Aasta Jazzansambli tiitel kuulub Kirke Karja Quartet'ile, kuhu kuuluvad lisaks pianist Kirke Karjale kitarrist Kalle Pilli, bassist Raimond Mägi ja trummar Karl-Juhan Laanesaar. Ansamblilt on ilmunud album “Turbulence” ning planeeritakse ka uut. Viimane kontserdihooaeg on kvarteti viinud paljudele välislavadele. Vahetult enne Jazzkaart esines kvartett Euroopa suurimal jazzimessil Jazzahead Bremenis. Aasta Jazzansambel saab auhinnaks 1000 eurot ja Tiiu Kirsipuu taiese.

Esimest korda anti sel aastal välja Aasta Jazzihelilooja tiitel, mis kuulub pianistile ja heliloojale Kristjan Randalule. Rahvusvaheliselt tuntud muusiku kõige uuem album „Absence“ ilmus 6. aprillil mainekalt plaadifirmalt ECM. Randalu on ühtlasi esimene Eesti jazzartist, kelle plaat on välja antud ühe hinnatuima plaadifirma ECMi poolt.