“Kirsiaed” oli viimane näidend, mille Anton Tšehhov kirjutas. Sel ajal mõtles ta juba vähem kirjutamisest ja rohkem surmast. “Kirsiaed” ei ole ilus sümbol, see on sümbol, mille Tšehhov lõi endale kirstu asemele. Arstina teadis ta väga hästi, mis temast saab, kuid ta tahtis oma surmamõtetele anda komöödiavormi.

Mis mulle Elmo Nüganeni “Kirsiaia” juures meeldis, oli et lavastaja oli kasutanud kõiki võimalusi, mida näidendi tekst annab komöödiaks. Kohati võibolla liigagi - hetkiti liikus lavastus šarži või karikatuuri piirile. Seegi on üks võimalik lähenemine Tšehhovile, šarž inimese elu kohta.

Ranevskaja oli Tšehhovil 37-aastane, ja kui tihti mängivad teatris teda juba elatanud näitlejannad, siis Nüganen oli teda mängima võtnud noore, Sandra Uusbergi. Tema Ranevskaja oli ilus ja ihaldusväärne, ta oleks võinud võtta endale ükskõik millise mehe. Samuti kui kõik lavastavad “Kirsiaeda” kui tragöödiat, ei jätnud Nüganen vahele võimalusi vaatajat naerma ajada. Kuigi mõnedele publiku hulgast võis see olla isegi vastukarva. Kuid mis on meie elu muud kui komöödia, sest me kõik teame ju kuidas see lõpeb!

Kõik tahavad elus midagi - kirsiaeda, kajakat, uut teatrimaja või preemiat… “Kirsiaias” ei saa lõpuks keegi midagi. Isegi kaupmees Lopahhin, kes igatsetud kirsiaia ära ostab, jääb lõpuks üksi. Ta armastab Ranevskajat, aga see sõidab ära Pariisi teise mehe juurde. Samuti jääb üksi vana teener Firss, kõik sõidavad minema ja tema jääb üksi majja. Ranevskaja sai oma raha, et sõita ära Pariisi, kuid samal ajal ta teab, et mees jätab ta maha kohe, kui raha otsa saab. Kõigi unistused täitusid, aga midagi sellest ometigi ei tulnud. Lõpuks ei saa keegi midagi.

Andrus Vaarik Firsina

Näidendi sümbol on Firss, keda Nüganenil mängis Andrus Vaarik. Väike osa, aga suur näitleja. Firss ongi roll, mida kõik suured näitlejad mängida tahavad. Üksinda majja jäädes ütleb ta: “Mind unustati.” Nii võib öelda meist igaüks igal hetkel.

Nägin, et saalis mõned nutsid, ent naerdi rohkem. Kuid naerdi tagasihoidlikult, et kuidas nii, et me nüüd naerame, kui vaatame tragöödiat. Nüganeni lavastuse parim külg ongi, et ta näitab - kõige üle annab naerda. Kõige üle annab nutta ja naerda, aga Elmo tegi nii, et võib naerda. Paljud asjad said nii selgemaks.

"Kirsiaed"

Anton Tšehhov
AUTOR

Ernst Raudsepp ja Toomas Kall
TÕLKIJAD

Elmo Nüganen
LAVASTAJA

Reinis Suhanovs (Läti)
KUNSTNIK

Reet Aus
KOSTÜÜMIKUNSTNIK

Kevin Wyn-Jones (Suurbritannia)
VALGUSKUJUNDAJA

Jaak Jürisson
HELILOOJA

Riina Roose
MUUSIKALINE KUJUNDAJA

Osades:
Sandra Uusberg, Maris Lüüs (EMTA lavakunstikool) või Teele Pärn (EMTA lavakunstikool), Külli Teetamm, Andres Raag, Kaspar Velberg, Priit Pius, Allan Noormets, Anu Lamp, Alo Kõrve, Piret Kalda, Tõnn Lamp ja Andrus Vaarik

Esietendus 9. detsembril 2017

Jelena Skulskaja