Jeltsinil on parem olla

Opositsioon kutsub muutma põhiseadust parlamendi kasuks

MOSKVA. Kopsupõletikuga haiglas viibiv Vene president Boriss Jeltsin on paranemas ning on taas dokumentide kallal tööd alustanud, öeldi Kremli pressiteenistuse eilses avalduses.

Arstide viimaste teadete järgi on presidendi seisund stabiilne, tema vererõhk, pulss ja kehatemperatuur normaalsed. Ravi antibiootikumidega siiski jätkub. "Presidendi aktiivsus on olulisel määral suurenenud. Ta on alustanud tööd dokumentidega," öeldi Kremli teadaandes, kuigi pole teada, milliste dokumentidega ta täpsemalt tegeleb. Ainsaks eile Jeltsini allkirjaga väljastatud dokumendiks oli tervitus Karatshajevo-Tsherkessia rahvale selle poolautonoomse Põhja-Kaukaasia piirkonna 75. aastapäeva puhul.

Jeltsin läkitati haiglasse läinud kolmapäeval ning vaid kaks kuud pärast rasket südameoperatsiooni diagnoositi tal mõlemapoolne kopsupõletik. Tööl jõudis president käia kaks nädalat. Reedel ütles Kremli peaarst Sergei Mironov, et Jeltsin on järjekordsest haigusest masendatud, kuid tal tuleb Kremlist eemal viibida veel vähemalt kolm nädalat.

Vene presidendi pikaleveninud äraolek Kremlist on tekitanud kartusi, et ta ei ole tulevikus enam võimeline vajaliku pingega riigiasjadele pühenduma. Presidendi viimane haigushoog on ka õhutanud vaidlusi küsimuses, kas Venemaa peaks muutma konstitutsiooni, võtmaks presidendilt osa võimu seadusandja kasuks.

Vähemalt üks Moskva päevaleht pakkus laupäeval, et pikaleveninud haiguse tõttu võib Jeltsinil olla käes aeg tagasi astuda. "Kahetsusväärselt on ilmselge, et presidendil pole enam jõudu tegeleda riigiasjadega," kirjutas liberaalne ajaleht Komsomolskaja Pravda. Mitmed teisedki ajalehed on avaldanud kahtlust valitsuse võime üle jätkata riigi juhtimist haige mehe käe all.

Massitiraazhiga ajaleht Moskovski Komsomolets aga väitis eile, et valitsus on töötanud efektiivselt ka ilma Jeltsini osaluseta. "Viimase poole aasta jooksul on nii riik kui ka bürokraadid harjunud olukorraga, kus riigipea osaleb riigi asjades vaid nominaalselt," kirjutas ajaleht esiküljel. "Otsuste tegemise mehhanism on ka tema Kremlist äraoleku ajal hästi häälestatud."

Juhtivad opositsioonitegelased - eelkõige endine julgeolekuboss Aleksandr Lebed ja kommunistide liider Gennadi Zjuganov - on kutsunud Jeltsinit tagasi astuma, samas kui tavalised venelased, kellest paljud ei suuda näha otsest seost igapäevase elu ja Kremlis toimuva vahel, on Jeltsini viimasesse haigushoogu palju rahulikumalt suhtunud.

Mironovi sõnul peaks Jeltsin asuma taas täismahuga Kremlis tööle 25.-27. jaanuari paiku. üheks esimeseks asjaks, millega Jeltsin siis tegelema peab, võivad olla just üleskutsed konstitutsiooni muutmiseks. Parlamendi ülemkoja esimees ütles reedel, et on aeg mõelda presidendile suure võimu andnud 1993. aasta põhiseaduse parandamisele. Ka parlamendi suurim rühmitus ehk kommunistid on toetanud muudatusi, mis annaksid seadusandjale suurema võimu.

Reuter/Baltic News Service/EPL