Jõulud raamatuleti taga
Kindel ostjaskond
”Mul on hea meel, et eesti inimene oskab head raamatut hinnata ega kuluta oma raha tühja-tähja peale,“ ütleb Apollo raamatumaja teisel korrusel töötav müüja Sella Pilt. Ta tunnistab, et on selles poes töötanud algusest peale ja kuigi on kutsutud tööle ka mujale raamatupoodi, pole ta läinud. ”Mulle meeldib siin,” kinnitab Sella.
Nagu paljudel raamatumaja müüjatel, on ka Sellal kujunenud ostjatest ”oma“ seltskond, keda ta alati rõõmuga vastu võtab ja kelle maitset ta juba ette teab.
”Soovitada saab ikka seda, mida ise lugenud oled,“ ütleb ta, kui palun tal juhtida Arkaadia lugeja tähelepanu mõnele heale raamatule. ”Minu viimase aja lugemiselamuseks ilukirjanduses oli Pascal Quignard’i ”Kõik maailma hommikud“ (Varrak). Samast sarjast on ilmunud ka Sandor Marai ”Küünlad põlevad lõpuni”. Vaat need on raamatud, mida sooja südamega tahaks soovitada igaühele.”
Apollo raamatumaja alustas tööd neli aastat tagasi. Suure raamatupoe käimasaamine võttis aega ligi kaks aastat. Selle aja jooksul kujunes Tallinna rahval välja harjumus raamatupoodi külastada. Ehkki just jõulu ajal satub poodi neid inimesi, keda seal muidu ei näe.
Kliendid on erinevad
Elina Niglas ja Siret Simson teenindavad ostjaid raamatumaja alakorruse suures letis. Ka Elina on Apollo raamatumajas tööl olnud algusest peale. ”Kliendid on väga erinevad,” kinnitab ta. ”Kes tuleb ja ostab ainult ulmet, kes vaatab ainult uusi raamatuid. Väga kindel on grupp, kes kolm-neli korda aastas lähevad reisima ning tahavad, et müüja neile tee peale lugemist soovitaks.“
Elina tunnistab, et kui soovitus on läinud täkkesse, tuleb inimene sama palvega tema juurde tagasi. Sageli küsitakse, mida juubeliks kinkida. Sellisel juhul pärin, et kas oskate öelda, mida see inimene viimati luges. Kui see on teada, siis ehk saab otsa peale. Aga kõige kindlam võimalus on muidugi kinkekaart.“
Kindlad kunded on ka lasteosakonnas – nii koolid kui lasteaiad, kes ostavad arvega, aga näiteks ka lapsed, eriti just väikesed tüdrukuid, kes käivad vaatamas, mida uut on ilmunud. Raamatuid muidugi lapsed suurt osta ei jaksa, aga seda tuleb ette küll, et laps loeb oma viimased sendid kokku, et saada endale ilus kaart.
Üheks laste kooskäimiskohaks on muidugi laupäevahommikused jututunnid raamatumaja ülemise korruse kohvikus. ”Lapse jõudmine raamatupoodi sõltub eeskätt vanematest,” kinnitab Siret Simson. ”Kui isa ja ema on lugejad, siis näeb ka laps kõrvalt, et lugemine on tore. Meilt käivad sageli vanaemad küsimas: mida soovitada esimeseks raamatuks lapsele, kes üldse lugeda ei taha? Enamasti soovitame Astrid Lindgreni – need on toredad, headust täis raamatud.“
Tihe jõuluaeg
Siret, kes tuli Apollosse tööle kaks aastat tagasi, kinnitab, et praegu ei olegi nii suurt kontrasti jõulude ja muu aja vahel: rahvas on raamatuid üldiselt rohkem ostma hakatud. Kuid mida lähemale jõulud tulevad, seda rohkem inimesi raamatupoes käib. Eriti on seda tunda detsembrikuu nädalavahetustel. Põhiline osturalli läheb lahti 20. detsembri paiku – see on igal pool, kogu kaubandusvõrgus nii.
Tänavuste hittide seast tõstavad Elina ja Siret välja Enno Tammeri koostatud albumi ”Nõukogude aeg ja inimene“ (Täna-päev). Lasteraamatutest lähevad hästi Hans Christian Anderseni ja vendade Grimmide muinasjutud (Sinisukk) – hea hinna ja värviliste piltide tõttu. Tõeline müügihitt on ka ”Eesti luule kuldne klassika” (SE&JS). Viimane pole just odav teos, kuid jõulu ajal vaatabki ostja suhteliselt vähem hinda ja rohkem värvikat välimust.
”Üht ja kindlat menuraamatut on üsna raske määrata,” möönab Sella Pilt. ”Üheks menuraamatuks saab kindlasti Voldemar Vaga ”Üldine kunstiajalugu” (Koolibri). Huvitavad raamatud on ka ”Kogemuste atlas” (Eesti Päevaleht) ja Hendrik Relve fotoalbum ”Rändaja” (Kunst). Muidugi on Eestis alati hästi müünud ajalookirjandus – erinevalt nõukogude ajast on praegu avanenud teine vaatenurk. Palju ostetakse ka looduseraamatuid ja esoteerikat.”
Müüjate hinnangul paneb inimesi kindlaid raamatuid ostma meedia, eeskätt televisioon. ”Kui Hommiku TV-s on mõnest raamatust räägitud, siis ma juba tean, et päeva jooksul küsivad seda kümned inimesed!“ ütleb Siret. Palju oleneb ka kirjanikust. Suvel ootamatult meie hulgast lahkunud Ott Arderi surma järel käisid paljud tema raamatuid küsimas. Samuti oli sügisel populaarne Tiit Madisson.
Vene raamatuid ostavad ka soomlased
Apollo vene raamatute osakonnas töötav Olga Värnik räägib, et vene lugejate kõrval ei ole nende klientide hulgas mitte niivõrd palju eestlasi, kuivõrd soomlasi, kelle peres mingil põhjusel räägitakse ka vene keelt. ”Nad ostavad lausa hulgi, eriti lasteraamatuid, ulmet, aga ka Darja Dontsovat ja teisi kriminulle. Soomes maksab vene raamat ju kümme korda rohkem kui Eestis,” räägib ta.
Põhiliseks ostjaks on aga muidugi Eestis elav venelane. Selle aasta menuraamatuks osutub nähtavasti Dan Browni venekeelne ”Da Vinci kood“, mida varem väga palju küsiti ja mis lõpuks müüki tuli.
