Nagu olete kindlasti märganud, on jõulud peibutavatel piltpostkaartidel, filmides ja reklaamiplakatitel alati lumiselt valged. Ja vältimatult olete seejuures kuulnud kujutisi kaunistavat heli, mis on küll mitmekõlaline, aga alati äratuntav.

Jõulumuusika on see ühisnimetaja, mille alla mahub nii kompositsioone kui oopusi, laule ja laulukesi, hitte ja shlaagreid. Aastasadu on selleks puhuks kauneid ja pühalikke helisid teosteks vormitud, kätketud muusikasse tunnet, mis valdab inimesi valguse ja pimeduse, headuse ja kurjuse eraldusjoonel.

Selle üpriski valdava muusikanähtuse edukaim plaat ja kõige hitim laul on "White Christmas", mille 1942. aastal kirjutas vene päritolu ameerika juut Irving Berlin. Tänaseks on seda ostetud, raadiotes esitatud ja nootidel talletatud sadu ja sadu miljoneid kordi. üks korralik jõululaul, mida ikka ja jälle lauldakse aastakümneid ja aastasadu, olgu see siis "Püha öö" või "Aisakell", ongi tõeline jõuluhitt.

Jõulumuusikalist rabelemist jälgides on esimene mõte, et eesti muusikuid ja muusikaärimehi on tabanud kas seletamatu eufooriapuhang või suisa sõgestumine. Ajakohaseid omamaiseid uusi laserplaate on ilmunud juba vähemalt seitse, lisaks veel kassette nii värskete lauludega kui ka eelmistel aastatel pakutuga. Muidugi ostavad kinkimiskombest truult kinni pidavad inimesed aasta viimastel nädalatel kõike tublisti rohkem kui muidu, ent jõuluplaat on ikkagi puht hooajakaup ning sellel leiduvat muusikat ei kuulata mingil muul ajal kui jõulude paiku, mitte jaanipäeval või vastlaliugu lastes.

Seega peaksid need kassetid ja plaadid leidma omaniku just nüüd, mis tundub kangesti kahtlane. Kust võetakse need himulised, kes kogu seda kraami kinni maksta ja omandada suudaks? Küllap osa väljaandjatest löövad varba valusasti vastu kahjumit ära ja lähevad järgmise aasta lõpus uuele ringile, kui nende kaup pole vahepeal hapuks läinud.

Nimelt on vähemalt kaks kogumikalbumit, eelmise nädala lõpul ilmunud "Jõulupalavik" ja "Jõuluhitt" orienteeritud popmuusika kuulajale, kelle maitse ja eelistused muutuvad nagu tuule suund ja õhurõhk. Kahe konkureeriva plaadi peal kohtab selliseid nimesid, nagu Nancy, Maarja-Liis, Must Q, 2 Quick Start, Code One, Margus Turu, Nice Try, Insignia, Cool D, Mr. Happyman jne. Veidi turvalisemat valikut, aga siiski ka popnimedega flirtides, pakub kolmas kogumik "Jõulu Top 2".

Duubel+ on valinud uue tümpsulise tulekuürituse avalöögiks jõulumikserduse "Piparkoogimix", millel kõlavad saksa shlaagri parimate traditsioonide kohaselt üheks joruks põimitud jõululood. Muidu nii tubli Ummamuudu on oma plaadile pannud nimeks lihtsalt "Jõul" ja mänginud sellele rahvaliku ja folkloorse alatooniga poprocki. Hoopis imelik mulje jäi aga "Kuninglike Lauljate" jõuluplaadist. On küll tore, kui grupp inimesi laulda üritab, aga seda tuleks kuulaja huvides teha ikkagi nii, et ebakohad pidevalt kõrva ei kriibiks.

Kahte jõuluüllitist tahaksin eriti esile kergitada. Esimene neist on lastekassett "Oti laulud", millel keegi Ott loeb sümpaatsete laulude vahele vaimustavalt hästi luuletusi, mida Jõulutaadilegi sobib ette vuristada.

Teine soosik on kogumik "Jõulutähed", kus pole püütud lusti- ja pidujanuselt eemalduda jõulumeeleolust. Tegemist on zhanri klassikalise näidisega, mis nagu "White Christmas" või "Püha öö" on hetkeks eemaldunud argitrendidest, ent siiski liidab ammuse ja uue.

Pole raske ette kujutada, et just seda plaati otsitakse poelettidelt mitte ainult tänavu, vaid ka järgmistel aastatel. See on sõna otseses mõttes crossover, nagu määratlevad erinevaid publikuid köitvat kunstiilmingut ameeriklased. Ivo Linnalt on siin igati nauditav ja läbitunnetatud versioon tuntud laulust "Trummimees". Jaak Joala ja "Rõõm saatmas meis" on sõna otseses mõttest rõõmust pakatav ja vapustavalt hästi esitatud. Tõnis Mägi on hingestatud nagu alati, eriti Robert Jürjendali loo "Jõululaul" esitamisel. Raadiotäht Allan Roosileht laulab poistekoori saatel "Aisakella". Ning vähe sellest, Jaak Joala on plaadi produtsendina suutnud ka Maarja-Liis Ilusa, Evelin Samueli ja Janika panna laulma veidi küpsemalt kui muidu.

Mitte ainult jõulude taustamuusika, vaid ka igasuguse muu kuuldava puhul on kõige olulisem kvaliteet - nii väline kui ka sisemine. Heal muusikal on alati oma otstarve ja koht, olgu see siis seotud jõulude või mõne muu hetkega ajavoolus.

MART METS