2007. aastal on rohkesti nii Eestit kui ka Soomet puudutavaid tähtpäevi: tänavu sügisel möödub 90 aastat Soome iseseisvuse väljakuulutamisest, 70 aastat Eesti ja Soome vaimse koostöö konventsiooni allakirjutamisest, 25 aastat Eesti kultuuri Soomes tutvustava Tuglase seltsi loomisest, 85 aastat Juhan Smuuli sünnist... Miks peaks viimati mainitu Eesti ja Soome kultuurisuhetesse puutuma?

Puutub otseselt. Nimelt kuulutasid Muhu muuseum Eestis ja Tuglase selts Soomes sel kevadel välja Juhan Smuuli luule soome keelde tõlkimise võistluse. Põhjuseks oli nii Smuuli 85. sünniaastapäev kui ka muuseumi igapäevatöös end tugevasti tunda andev tarve soomekeelsetele külastajatele arusaadavate tekstinäidete järele.

Võistluse tulemused tehti teatavaks novembrikuus Helsingis mardilaadal, Soome suurimal Eesti-teemalisel üritusel. Võistluse võitjaid ootavad peatselt puhkuse- ja inspiratsioonireisid Muhu saarele kirjaniku sünnikülla Koguvasse. Muhu on olnud läbi aegade Eesti loomeinimeste armastatud suvituspaik. Tõlkijad said teha valiku 20 Smuuli luuletuse seast, mille olid välja valinud Muhu muuseumi töötajad. Nende seas oli nii krestomaatilist lugemikuluulet, viisistamise järel paljudele eestlastele laulusalmidena tuttavaks saanud luuletusi kui ka soome luuletraditsiooniga harjunud tõlkijatele vastu tulles vabavärsse. Tõsi küll, neid viimati mainituid tuleb Smuuli pärandist lausa tikutulega otsida.

Tõlkijad võisid ka ise meelepäraseid luuletusi valida, mida nii mõnigi võistlusel osaleja tegi. Lisaks etteantud valikule oli tõlgitud nii rannaromantikat kui ka Smuuli varaseid naiivpoliitilisi luuletusi, nagu “Äike” ja “Luiged lendasid üle”, aga ka “Murkale, laevakoerale”. Huvitav (ja muidugi ka kurb) on märkida, et “Järvesuu poiste brigaadist” tõlkimiseks pakutud Eesti sauna ülistav katkend ei äratanud huvi üheski tõlkijas...

Luulet seinast seina

Esimese koha pälvis Ülle Kähär värskete ja nüüdisaegses keeles tõlgete eest. Tema luuletõlgetest avaldas Ïüriile kõige rohkem muljet “Viimase laeva” tõlge “Vika botski”, milles oli kasutatud Helsingi ümbruses kõneldavat slängi. Nii saab traagilis-lüüriline algtekst tõlkes juurde veel ühe, Soome kultuuri spetsiifilise tähendustaseme ning aastatetagune tekst kõnetab lugejaid ootamatult täna-päevases keeles. Îürii tõstis esile ka luuletuse “Kuidas joonistada kurbust” tõlke, mille tugevus seisneb tundlike ja aistiliste kujundite abil edasi antud meeleolus.

Teise koha vääriliseks hinnati Pekka Lehtisalo tõlge kogu võistluse enim tõlgitud luuletusest “Kisendav kivi”. Selles tõsteti esile originaali selge ja tugeva pildistiku, maastiku ja inimtunnete kooskõla veenvat edasiandmist ning hästi leitud puhtaid riime.

Kolmandana märgiti ära Hannu Oittineni tõlge “Lumenpimeys” Smuuli Antarktika-kogemust kirjeldavast luuletusest “Valge pimedus”, milles lisaks algupärandi pineva meeleolu säilitamisele on osavalt ära kasutatud ka soome keele rütmi võimalusi.

Osavõtjaid oli sel võistlusel küll märksa vähem kui varasematel kordadel, kuid heade tõlgete saak oli siiski piisav selleks, et hakata mõtlema Smuuli kakskeelse valikluulekogu koostamisele ja väljaandmisele. Osales kümme tõlkijat kokku 50 tõlkega.

Soomes korraldatavate eesti luule tõlkimise võistluste ajalugu on küllaltki esinduslik. Teeneka eesti kirjanduse vahendaja Juhani Salokanneli andmetel on eelnenud tõlkevõistlusi saatnud suur edu: Marie Underi luulet tõlkis 1978. aastal 84 osalejat, Debora Vaarandi ja Hando Runneli luule tõlkimise võistlustel aastail 1982 ja 1988 osales mõlemal korral üle saja tõlkija. Ka tõlgete arv on ulatunud sadadesse, Runneli puhul koguni 1740-ni. Nende tõlkevõistluste taga oli peaasjalikult Oulus ilmuv ajaleht Kaleva. Tõlgetest andis raamatud välja ajalehe juures tegutsev väikekirjastus Pohjoinen.

Mõningase vahe järel korraldasid Karl Ristikivi muuseum, Oulu ülikool ja Oulu Tuglase selts 1997. aastal tõlkevõistluse, mille eesmärk oli luulekogu “Inimese teekond” soome keelde vahendada. See eesti kirjanduses ainukordne kogu, mis koondab ühe romaanikirjaniku pea kogu luuleloomingu, õnnestus tänu tõlkevõistlusele samuti soome keeles avaldada, seda taas kirjastuses Pohjoinen.

Ristikivi tõlkevõistluse tulemusel aga sündis enamatki: Tartus tuli kokku nelja soome noormehe luuleansambel Põlev Ristikivi, kelle sugestiivses esituses võib kuulda eesti- ja soomekeelset Ristikivi luulet – lisaks vähestele eksklusiivsetele kontsertidele ka 2003. aastal välja antud CD-l.

Võistu tõlgitud on ka teistpidi, soome keelest eesti keelde. Soome instituut Eestis on aidanud hoogustada soome nüüdisproosa vahendamist eesti keelde kahel korral: 1999. aastal tõlgiti Kari Hotakaineni ja Jari Tervo proosat, 2003. aastal Leena Lehtolaineni ja Reijo Mäki kriminaallugusid.

Viimati mainitud võistlusel paistis silma ka Juhan Smuuli luule tõlgete eest peaauhinna saanud Ülle Kähär. Samuti on varasematest tõlkevõistlustest aktiivselt osa võtnud ja neil ära märgitud Smuuli-võistluselgi edukas olnud Hannu Oittinen.

Tõlkevõistlus ühendab

Juhani Salokannel peab eesti luule tõlkimise võistlusi Soome kirjanduselus ainulaadseks nähtuseks – selliseid teiste rahvaste luule põhjal korraldatud üritusi on Soomest raske leida. Varasemate tõlkevõistluste näol oli tema sõnul tegemist Eesti kultuuri tunnustamisega, mis omal moel rajas teed Eesti iseseisvuse taastamisele.

Analoogsete tõlkevõistluste korraldamine meie Venemaal elavate sugulasrahvaste kirjanduse tõlkimiseks võiks eeldatavasti ka nende rahvuslikele püüdlustele kaasa aidata – siin on mõtlemise koht sel suunal tegutsevatele kultuuriühendustele.