Kui alustada algusest, siis saja aasta eest oli Austria-Ungari üks võimsamaid Euroopa riike. Keiser Franz Joseph I valitses juba 1848. aastast ulatuslikku maa-ala, mis praegu jaguneb enam kui kümne riigi vahel.

Olid viimased kuldsed aastad paljurahvuselise impeeriumi pealinnas, kuigi vaevalt seal seda tollal aimati. Viin oli üks maailma kultuurikeskusi: ooper, teater, ülikool, kirjanduskohvikud. Seal töötasid teiste seas heliloojad Gustav Mahler ja Arnold Schönberg, filosoof Ludwig Wittgenstein, psühholoog Sigmund Freud. Euroopa kujutavas kunstis võidutses art nouveau ehk juugendstiil. Viinis esindas ühe tähtsamana uut voolu 1862. aastal sündinud ja karjääri teatrikunstnikuna alustanud Gustav Klimt, kelle töid jõukad pered vaimustatult tellisid.

Ka juudi soost ärimehe Ferdinand Bloch-Baueri suhkrutööstus õitses. Bloch-Bauer oli nii rikas, et sai endale lubada kunsti, sealhulgas Gustav Klimti toetamist (ja oli muuhulgas 1912 riikliku kunstigalerii sõprade seltsi asutaja). Bloch-Baueri abikaasa Adele pidas ajastule kohaselt perekonna villas salongi, mis võõrustas kunstnike, kirjanike, muusikute ja poliitikute seltskonda.

Kaks Adelet

Adele Bloch-Bauer on ainus inimene, keda Gustav Klimt maalis koguni kaks korda. Esimese portree valmimiseks kulus kolm aastat (1904–1907) – Klimt oli 1903. aastal enda jaoks Itaalias Ravennas avastanud keisrinna Theodorat kujutavad bütsantsi mosaiigid ja lõi sellest inspireerituna oma kuulsa kuldse stiili. Töömahuka portree tarvis tegi ta mitusada visandit ja viimistles maali eheda kullaga. (Teine, eelmisest erinevas stiilis Adele portee valmis 1912.)

1918. aastal suri Klimt 55-aastaselt infarkti ja temast jäi maha hulgaliselt pooleli töid. 1925 suri 43-aastaselt meningiiti ka Adele, kellest jäi maha kunsti- ja kirjanduskogu. 1923 koostatud testamendi järgi päris Adele vara abikaasa Ferdinand, aga naine soovis, et pärast Ferdinandi surma kingitaks Klimti tööd Austria riiklikule galeriile.

Kui natsid 1938 Austrias võimule said, põgenes Ferdinand Bloch-Bauer Sˇveitsi ja tema vara konfiskeeriti. Klimti maalid pandi vaatamiseks välja Viinis riiklikus Belvedere galeriis.

1945 suri Ferdinand, pärandades oma vara kolmele vennalapsele, kellest praegu on elus vaid üks, 90-aastane Maria Altmann. Maria põgenes koos abikaasaga samuti 1938 Austriast ja elab 1942. aastast USA-s Californias (1945 sai ka kodakondsuse).

Pärast Teist maailmasõda said pärijad kätte osa Bloch-Baueri kunstikollektsiooni, kuid Klimti maale Austria üle ei andnud, põhjendades otsust Adele testamendiga. Need jäid järgnevateks aastakümneteks Belvedere galeriisse.

1998. aastal võttis Austria vastu seaduse, mis sätestas ka juutidele kuulunud ja natside poolt röövitud kunstiteoste tagastamise muuseumikogudest. Klimti maalide suhtes jäi Austria aga endiselt seisukohale, et need kuuluvad õigusega riigile.

Maria Altmann võttis advokaadi (kelleks on samuti tuntud Viini juutide perekonnast pärineva helilooja Arnold Schönbergi pojapoeg E. Randol Schoenberg) ja andis asja esmalt 1999. aastal Austria kohtusse. Kuna Austria seaduse järgi tulnuks kaebuse menetlusse võtmiseks tasuda taotletavate asjade väärtus ehk ligi viis miljonit krooni (maalide koguväärtuseks hinnati tollal umbes 2 miljardit krooni), Altmann loobus.

2000 andis ta asja kohtusse USA-s Los Angeleses. Austria vaidles, et kohus peaks toimuma Austrias, ja viitas USA-s 1976. aastal vastu võetud seadusele, mis keelab USA kodanikel välisriike USA-s kohtusse kaevata. Kohus langetas mais 2001 siiski otsuse Altmanni kasuks, tuues põhjenduseks, et maale röövides on rikutud rahvusvahelist seadust. Asi läks edasi USA ülemkohtusse, kes otsustas samuti, et Altmann võib Austria riigi USA-s kohtusse kaevata. Et protsess lõputu edasikaebuste menetlemisega venima ei hakkaks, leppis Schoenberg Austriaga kokku, et asi lahendatakse vahekohtus. Selle aasta jaanuaris otsustas Viinis koos istunud vahekohus, et Austrial tuleb vaidlusalused viis Klimti maali Altmannile üle anda.

Austriale ei müü

Pärast maalide USA-sse jõudmist laenas Maria Altmann need Los Angelese maakondlikule kunstimuuseumile, kus neid näidati aprillist juuni lõpuni. Pärast vahekohtu otsust ujutasid kunstihuvilised Altmanni üle pakkumistega maalid ära osta. Teiste hulgas üritas teoseid tagasi osta ka Austria.

Altmann valis välja juudi päritolu Ronald Lauderi (tuntud kosmeetikafirma asutaja Estee Lauderi poeg ja pärija) helde pakkumise. Miljardär Lauderil on New Yorgi kesklinnas Viiendal avenüül väike muuseum nimega Neue Galerie, kuhu on kogutud saksa ja austria kunsti. Umbes 1,8 miljardi krooni eest lisandub nüüd sinna “Kuldne Adele”. (Eelmist kunstiteose hinnarekordit hoidis Pablo Picasso maal “Poiss piibuga”, mille eest maksti 2004. aasta mais oksjonil 1,35 miljardit krooni. Klimti töid esikahekümnes varem polnud, seni kalleimalt müüdi 2003. aasta novembris Sotheby oksjonil New Yorgis “Maamaja Attersee ääres” – ligi 380 miljoni krooni eest.)

Eeloleval neljapäeval, 13. juulil avatakse Neue Galeries näitus, kus on väljas kõik viis Klimti tööd Bloch-Baueri kogust. Näitus jääb avatuks 18. septembrini. Ülejäänud neli maali on avalikkusele teadaolevalt veel müümata, kuid Altmanni pere on teatanud, et ei soovi neid endale pidada. Ennustatakse, et maalide pärast läheb muuseumide ja kunstikogujate vahel tõsiseks rebimiseks ning pärijad võivad teenida veel 1,3–2 miljardit krooni.