Kadri Voorand ning poolteist tundi mõnusat ärevust ja pinget

Kui Tallinn Music Weekil keskendun välisesinejatele, siis Jazzkaarel otsustasin Eesti artistide kasuks.

Džäss kui muusikaliik pole minu jaoks kunagi eriti apetiitne olnud. Tänavu otsustasin lootusrikkalt oma eelarvamused seljatada ja Jazzkaarele minna.

Jõudsin vaatama ja kuulama Erki Pärnoja sooloprojekti, tulikuuma funk-pommi Lexsoul Dancemachine’i, müstilist Lamberti-nimelist pianisti ja muusikalist maadeavastajat Mark de Clive-Lowe’i. Tema oli minu artistide valikus ehk kõige džässilikum, kuid paraku jättis kontsert mind veidi segadusse: saksofonisti pikad improvisatsioonid suurt emotsiooni ei tekitanud ja pigem sobinuks need hubasesse klubiatmosfääri kui Vabale Lavale.