Hiljutiste Gruusia sündmuste valguses on eestlaste usaldus eestivenelaste vastu vähenenud. Veelahkme tekitab Venemaasse suhtumine, mis on eestlastel ja siin elavatel venelastel diametraalselt erinev. Uuringute kohaselt (rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut 2002, Eesti avatud ühiskonna instituut 2007) on Eestis elavate venelaste suhe Venemaasse muutunud positiivsemaks ja kindlamaks. Läinud aastal hindas 61% venekeelseist vastajaist Venemaad Eestile sõbralikuks naabriks. Viis aastat varem oli neid kõigest 44%. Venemaad pidas Eestile ohtlikuks vaid 8% vastajaist. Eestlaste hoiak Venemaa suhtes on aga teravalt negatiivne. Tervelt 81% vastajaist pidas Venemaad Eestile ohtlikuks.
Juunis korraldas Levada keskus Venemaal esindusliku küsitluse. Uuriti, kuidas peaks Venemaa tegutsema rahvuskonfliktide puhul, mis toimuvad endisse Nõukogude Liitu kuulunud piirkondades. Ligi pooled venemaalased olid seisukohal, et Venemaa peab konfliktidesse sekkuma, kasutades selleks diplomaatilisi meetodeid. 40% arvas, et Venemaa ei peaks sekkuma, ning 6% toetas otsest ja otsustavat rahvuskonfliktidesse sekkumist.
Venemaa käitumine ja Vene retoorika avaldab kindlasti mõju Eesti integratsiooniprotsessile, sest sündmused Venemaal ja sealne poliitika mõjutavad otseselt eestlaste suhtumist eestivenelastesse. Samal ajal ei tähenda venelaste positiivne suhtumine Venemaasse kaugeltki seda, et Eesti riiki suhtutaks halvasti või oldaks ebalojaalsed. Eestivenelased on huvitatud sellest, mis toimub Venemaal, nad elavad kaasa sealsetele sündmustele ja arengutele ning suhtuvad pigem hästi riiki, kus on nende juured. See on loomulik käitumine. Mis ei tähenda aga, et nad tahaksid seal elada või Eestit Venemaaga ühendada. Märkimisväärne on aga tõsiasi, et kevadel tehtud uuringute kohaselt ei soovi 15–29-aastased eestivene noored tulevikus lahkuda alaliseks elama Venemaale, küll aga soovivad nad siduda oma elu Eesti ja/või lääneriikidega. Lausa viiendik (21%) noortest eestivenelastest soovib tulevikus elama asuda lääneriikidesse, eestlaste hulgas on see näitaja 5%. Vananeva ja kahaneva rahvaarvuga Eestile oleks suur kaotus, kui tervelt viiendik muukeelse elanikkonna noori otsustaks tulevikus Eestist alaliseks lahkuda.
