Kaitseliitlane olla on uhke ja hää

 (98)

Haapsalu külje all Kiltsi sõjaväelennuväljal on vaikne, miski ei liigu. Samas tekib ebameeldiv tunne, nagu jälgiks keegi eemalt. Tegelikult kubisebki nõukogudeaegne lennuväli kaitseliitlastest, kes treenivad iga-aastasel Kaitseliidu õppusel.

Silmapiirilt hakkab paistma pajuvitstega kaetud murumätas. See liigub kiiresti lähemale ja muutub aina selgemaks. Villisetaolises Volkswagen Iltise kabrioletis istub neli kaitseliitlast, näod sõjamaalingutega kaetud.

Musta ja sõjaväerohelise värviga on risti ja põiki üle näo tõmmatud jämedad jooned. Hirmuäratav seltskond peatub hetkeks ning sõidab siis edasi. Sissetungijad on fikseeritud ning aktsepteeritud.

Uus tasand

Esmamulje kaitseliitlastest äratab aukartust, neis pulbitseb sõdurile omast enesekindlust ja jõudu. Samas võtavad nad sõjamänge vabalt, visates nalja nii teiste kui ka enda tegemiste üle. Vabariigi algusaja seigad, kus kaitseliitlane tulistas purjuspäi Tallinna kesklinna tänaval, või kurikuulus Asso Kommer, on minevik.

Relvaga lohakalt käitunud Kommerilt võttis Kaitseliit karistuseks relvaloa. Kaitseliitlaste tulevik on hoopis see, et nad hakkavad osalema rahumissioonidel ning teevad koostööd kaitseväe, politsei, päästeameti ja piirivalvega.

Luureüksuse furgooni uks on lahti. Hiiumaal koolis lastele arvutit õpetav nooremleitnant Tõnu Soop (40) lükkab eemale riide, mis eraldab luurekoordineerimisruumi välismaailmast, ning astub furgooni trepile. Ta on olnud kaitseliitlane N Liidu lõpuaastatest saadik.

Tasuta väljaõpe

“Kaitseliitlase veri voolas juba minu vanaisade soontes,” ütleb Soop. Praegune Kaitseliit on tema sõnul midagi hoopis midagi muud kui vabariigi algusaastatel.

“Anarhiat on varasemast vähem,” muigab Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kapten Erik Reinhold, noor habetunud mees, Saksamaa ja šveitsi sõjakooli kogemusega. “Sellest on omamoodi kahju, kuid väljaõppe kvaliteet on kasvanud tugevasti.”

Kaitseliidu liikuvaid juhtimiskeskusi kasutavad päästeamet, piirivalve ja kaitsejõud.

Paljud kaitseväelased on ühtlasi kaitseliitlased. Luureüksuses töötab kaks politseinikku.

Kapten Reinholdi sõnul tõmbab mehi Kaitseliitu tasuta sõjaline väljaõpe, tasuta kõhutäis ning vajadus kaitsta kodumaad.

Kaitseliitlane rahuvalvajaks

Kaitseväe peastaabi andmetel ühinevad kaitseliitlased lähitulevikus NATO rahuoperatsioonidega. See vähendaks kaitsekulutusi märgatavalt, sest kaitseliitlased pole kaitseväe palgal.

Kapten Reinholdi arvates on tähtis kasutada rahumissioonidel kaitseliitlaste oskusi, neid, millega nad tsiviilinimestena leiba teenivad. Nõukogude ajal ehitatud lagunenud garaažihoonetes võtavad treeningutest kurnatud kaitseliitlased lõunat. Teravamaitseline makaronisupp, leib ja magustoiduks karp kohupiima moosiga.

Sisemine vajadus

Lahemaa rahvuspargi peaspetsialist Sergei Lotman seisab sõjaväetransportööri kõrval ja toetab supitaldrikut rattakoopale. “Sergei tähendab kreeka keeles “kaitsja”,” muheleb pikkade vuntside ja maalitud näoga Lotman. Väsinud ilmega, aga õnnelik loodusteadlane on kaitseliitlase kuube kandnud liidu algusaastatest saadik ja oli üks Kaitseliidu loojatest. Kuigi Lotmani arvates ei hinnata tema tegevust vääriliselt, kavatseb ta jääda Kaitseliitu, kuni tervis lubab.

Sõjamängude üks väike lüli lamab külili põõsas. Lihula maakonna mees Toivo Sõitja (49) valvab posti, mis kaitseb väliõppuste piiri. Vähese jutuga turbatööstustööline kaitseb Eesti riiki arvatava vaenlase eest samuti juba 1991. aastast.

“Peab käima, kuidas siis muidu,” ütleb Sõitja ning keerab end külili. Rootsi abiga saadud automaat AK-4 on lahinguvalmis, kuid ilma padrunisalveta. Sõjamängude vaenlased on kujuteldavad ning relvadest lastakse ainult paukpadrunitega.

“Poliitiliselt pole korrektne öelda vaenlase rahvust,” märgib kapten Reinhold. “Samas me kõik näeme, milliste objektide vastu võitleme ja kellele need kuulusid.”

Liigume peastaabi poole. Kapten Reinhold viskab selja peal rippuva sõjaplaani kõhule ning näitab, kuhu on suunatud ründeliin.

Kaitseliit

Loe veel

•• Kaitseliidu tänavune eelarve oli 143 135 100 krooni. Kaitseliidu eelarve moodustab kuus protsenti riigi kaitsele kulutatavast summast. Kaitseliidus on 9525 liiget, koos naiskodukaitse, kodutütarde ja noorkotkastega kokku 18 836 liiget.

•• Hiljuti küsis uuringufirma Saar Poll 15–74-aastastelt inimestelt arvamust Kaitseliidu maine kohta ja neljandik arvas, et Kaitseliitu astumine pole nende puhul välistatud. Usaldatavuse poolest on Kaitseliit eestlaste hinnangul kuuendal kohal.

Päästeamet koolitab kaitseliitlasi

Alo Remmel, päästeameti peadirektori asetäitja

Kuni selle aastani tugines koos-töö hea tahte avaldusele. Kevadel sõlmiti koostööleping Kaitseliidu kohalike malevate ja päästeameti teenistuste vahel. Kaitseliidu vabatahtlikke kaasatakse suur-õnnetuste, näiteks metsatulekahjude likvideerimisel. Lepiti kokku, et päästeamet annab kaitseliitlastele päästetööde alal koolituse. Kaitseliitlaste peale ei saa alati sada protsenti kindel olla, sest vabatahtlikena ei pruugi nad alati kohale tulla.

Piirivalve abistamine kooskõlastamisel

Urmo Kohv, piirivalveameti pressijaoskonna ülem

Piirivalve ja Kaitseliidu koostöö on kulgenud peamiselt piirkondlikul tasandil ja teenistusliku vajaduse järgi. Senise koostöö tulemuslikkust saab hinnata üksnes positiivselt. Piirivalveametil Kaitseliiduga konkreetset koos-töölepingut sõlmitud ei ole.

Aja jooksul on mõned piirivalvepiirkonnad sõlminud koostööleppeid Kaitseliidu kohalike malevatega, kuid sageli tehakse vastastikust koostööd piirkondades mõlemapoolse hea tahte alusel ning vajadusel abistatakse teineteist ühekordsete lepete alusel.

Seni puudus konkreetne kord selles, kuidas Kaitseliit saaks abistada piirivalvet. Praegu on aga kooskõlastusringil valitsuse määruse eelnõu “Kaitseliidu osalemise kord piirivalve abistamisel”, mis annab aluse koostööd tihendada.

Kaitseliit valvab kaitseväe objekte

Georgi Kokošinski, kaitsejõudude peastaabi teavitusosakonna pressijaoskonna ülema kt

Kaitseliit on kaitsejõudude üks osa, seega on meie tegevus tihedalt seotud. Paljud kaitseväelased on ühtlasi Kaitseliidu liikmed.

Kaitseliit valvab alates 2003. aastast kaitseväeobjekte, tänu sellele muutusele tegelevad kaitseväe ajateenijad ainult väljaõppega.

Tulevikuplaanide kohaselt hakkavad Kaitseliidu üksused osalema kaitseväelaste kõrval ka rahutagamismissioonidel.

Neeme Brus: Kaitseliitu kuulub parem osa Eesti ühiskonnast

•• Kaitseliidu välis- ja avalike suhete osakonna ülem Neeme Brus, milline on teie hinnangul Kaitseliidu maine?

Viimaste avalike arvamuse uuringute kohaselt oleme riigi institutsioonide pingereas kuuendad-seitsmendad, politseiga suhteliselt ühel pulgal. Viimase paari aastaga on maine järjest paranenud.

•• Mida kaitseliitlased ise on kuulnud enda kohta räägitavat?

Ühiskonna suhtumise muutus võtab aega, seni helbime mõnes mõttes suppi, mis keedeti kokku iseseisvuse algusaastatel. Siis sattus Kaitseliitu igasugu tegelasi ja vahejuhtumeid oli palju. Tänased kaitseliitlased teavad, et need ajad on jäädavalt möödas ja tegemist on hoopis teise organisatsiooniga. Sellegipoolest teeb kaitseliitlastele haiget, kui neid määritakse üldistavalt joodikutest sõjardite mainega. Täna on Kaitseliidus aktiivsem, patriootlikum ehk parem osa Eesti ühiskonnast.

•• Miks liitutakse Kaitseliiduga?

Kapten Marek Kütseni magistritöö (kaitseliitlaste eelistusest) kohaselt on olulisemad põhjused isiklik ja ühiskonna turvalisus, gruppi kuulumine, võimalus rakendada oskusi, omandada kogemusi ning kohusetunne isamaa ees.

•• Kas kaitseliitlased saavad ülesande täitmisel rahalist või muud tasu?

Ei saa. Tasu on ette nähtud vaid reservõppekogunemistel samadel alustel nagu üldreservist tulnud inimestel.

Võimalik on saada õppustel käimise eest teatud kompensatsiooni, näiteks hüvitatakse isikliku autoga õppusele sõitmise kütusekulu jmt.

•• Millised on kaitseliitlaste privileegid?

Peamine privileeg on koolitus. Kaitseliitlane on saanud koolituse kriisisituatsioonides käitumiseks. Kaitseliitlase koolitus ei piirdu ainult sõjalise väljaõppega, lisanduvad metsatarkused, ellujäämis- ja esmaabivõtted. Peaaegu igasugune koolitus Kaitseliidus on kaitseliitlasele tasuta.

Ka annab osa varustust praegu riik, aga paraku on see suhteliselt nigel ja jääb alla kaitseväe varustatusele. Seega tähendab kaitseliitlaseks olek praegu veel pigem väljaminekuid kui sissetulekuid.

•• Milline on Kaitseliidu tulevik?

Ka NATO riikides on vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid. Muutunud julgeolekukliimas (rahvusvaheline terrorism) nende tähtsus pigem kasvab, sest vabatahtlike võrgustik hõlmab reeglina kogu riiki ühtlaselt.

•• Kas Kaitseliit on valmis riiki kaitsma?

Suur osa Kaitseliidu üksusi on praegu selleks valmis. Kaitseliit on sisuliselt ainuke sõjaline jõud, mis mõne tunni jooksul on riigikaitseks valmis. Praegusi kaitseväe väeosi, teatavasti väljaõppekeskusi ja ajateenijaid kohe “rindele” ei saadeta. Reservi mobiliseerimine võtab aga vähemalt nädalaid.

Nii et üle jääb üksnes Kaitseliit, kus mehed ööpäev ringi saadaval ja paljudel relvadki kodus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare