Kaks eesti tippgraafikut korraga
Eelma on graafik, virtuooslik joonistaja, raamatuillustraator ja pedagoog. Tema nimi ei vaja tutvustamist juba alates ERKI lõpetamisest 1959. aastal. Eelma sattus meie graafika uuenduslainesse.
Kuigi ei loodud mingit rühmitust, võib rääkida „võimsast rühmast”, kuhu kuulusid Peeter Ulas, Vive Tolli, Heldur Laretei, Concordia Klar – seda rida võib jätkata. Tema edukast karjäärist kõnelevad ka rahvusvahelised preemiad, Kristjan Raua preemia on ta saanud otse loomulikult, midagi raualikku on tema loomingus kindlasti.
Oma praegusel näitusel jätkab ta looduslähedast suhtumist, kuid seda mitte natuurist raudselt kinni hoides. Eelma näitab joonistusi, millistel on kontseptuaalsust ja filosoofilist lähenemist. Mis moodi saab filosoofiliselt joonistada?
Tuntud kunstipsühholoog Rudolf Arnheim on kirjutanud visuaalsest mõtlemisest, s.t inimene ei mõtle ainult verbaalselt, vaid koos ajuga mõtleb ka silm. Nii ka Eelma, kes valib fragmente loodusest – kas tehes mingi üldistuse või jätab eskiislikult vaatajale ruumi edasimõtlemiseks.
Vassermani geomeetria
Benjamin Vassermani tee kunsti ei kulgenud nii libedalt. Sündinud küüditatute perekonnas Kirovi oblastis, jõudis ta Eestisse 1956. aastal. Õppis Tallinna ehitus- ja mehaanikatehnikumis, ERKI-sse jõudis ta alles 1973. aastal. Aastaid on ta olnud nagu marginaalne kunstnik, kellele kriitika pole väärilist tähelepanu osutanud.
Vassermani kohta võib öelda, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Lugesin tema elulookirjeldusest kokku tervelt kakskümmend viis auhinda rahvusvahelistelt näitustelt alates Ida-Euroopast ning lõpetades Tai, Korea, Jaapani ja Hiinaga. Vaevalt leiabki nii premeeritud-diplomeeritud eesti graafikut. Vasserman on viljelenud traditsioonilisi graafikatehnikaid, nüüd esineb ta digitrükiga. Kunagine natüürmordimeister eelistab hoopis geomeetrilisi kujundeid, nagu lähtuks Cézanne´i kuulsast formuleeringust, et „looduses põhineb kõik keral, kuubil ja koonusel”. Lähtepunktiks on aga ikkagi loodus.
Näitused
Herald Eelma
