Kaks takti ette rühib ülesmäge


Kaks takti ette rühib ülesmäge
----

Homme selgub ETV-s populaarse noorte lauljate võistluse selle aasta võitja

"Kas see tüdruk on ideoloogiline diversant!?" Programmi peatoimetaja Voldemar Lindströmi pilk pani ETV noore rezhissööri Jaanus Nõgisto hetkeks piinlikkusest maha vaatama.

Tõsi, 15-aastane Siiri Sisask ei vastanud just tavaettekujutusele "Kaks takti ette" osalejast 1985. aastal. Trullakas piiga naljakates roosades suvepükstes, valge särgi, siniste sokkide ja roosade rihmikutega - see selleks. Aga tal oli ka kõrva-rõngas ühes kõrvas!

Küsimusi muudkui sadas. Mida selle ühe kõrvarõngaga öelda tahetakse? Miks nii noor tüdruk end üldse värvib ja ehib? "Ta on ju laps, mitte mingi prostituut!" kärkis peatoimetaja.

Ja kuidas see laps veel laulis! "Valgre ajas mind selleks ajaks juba öökima," meenutab Nõgisto, "aga Siiri esitatud "Mul meeles

veel" oli meeldejääv, väga jõuline." Tema rämedahäälne soolo pani tüdruku muusikaõpetaja pead vangutama ning telejuhte järjekordselt küsima - kas sellise esituse koht on siis Nõukogude televisioonis?

Ent Sisaski juurde hakkas tänaval astuma võhivõõraid inimesi, et meeldejäävalt esinenud neidu kiita. Samamoodi rühkis ülesmäge "Kahe takti" populaarsus. Kui 1987. aastal sai sarja rezhissööriks Jüri Pihel, seadis ta eesmärgiks konkurss regulaarseks muuta.

Muutuma pidi ka saate kontseptsioon. "Tahtsime, et ka algajate lauljate võistlus oleks korraldatud nagu päris," ütleb Pihel.

Izotova jahmatas

Et vaatajal huvitavam oleks, seati esinejad nõnda, et igas saates oleks nii kiireid kui ka aeglasi lugusid, nii eesti- kui ka ingliskeelseid, nii rohkem kui ka vähem andekas esituses. Mõnele vähem- musikaalsele soovitasid saate tegijad valida kergem, ent populaarne laul. Nii jõudis näiteks 1993. aastal publiku lemmikuna finaali praegune TV 3 uudistelugeja Annely Adermann, esitades nõukogudeaegse hiti "Valentina twist".

Tõusis ka paremate tase. Sama hooaja eelkuulamisel jahmatas üks tundmatu vene piiga zhüriid võimsa ja kauni häälega. Saatebändi kitarrist, esmakordselt noort Tanja Izotovat kuulnud Ain Varts pani seepeale pilli nurka ja ütles, et nii hea solistiga pole temal stuudios midagi teha.

Izotova ja teise tulemusega finaali jõudnud Hedvig Hansoni vahel tekkis esmakordselt "Kahe takti" ajaloos duell, mida võimendati ka väljaspool teleekraani. Paar sobis vastandamiseks hästi: hele ja tume, venelane ja eestlane, Otsa-kooli kasvandik ja iseõppija...

Enne finaali pahurdas Hanson intervjuus, et Izotova esitas tema lemmiklaulja Mariah Carey loo, millest Hedvig ise oli aukartuses loobunud. Finaalis laulis Hanson Carey pala "Vision of love" ning võttis konkurendi ees napi esikoha.

Puuduvad favoriidid

Kuigi meedia huvi 10. "Kahe takti" ja selle finalistide vastu on olnud suur, pole sarnast võistlust tänavu õhutatud. Noorte- ja seltskonnaväljaanded kirjutavad hoopis, kuidas kaks finalisti armunult motorolleril ringi sõidavad ja kuidas üks konkurent teise bändikaaslaseks värbas.

Ehk on selle põhjuseks, et tänavu puuduvad selged kaks-kolm favoriiti? Jaanus Nõgisto nimetab seekordset taset kümneid kordi kõrgemaks sellest, mis oli tema rezhissööri-aastatel. "Praegusega võrreldes oli see täielik taidlusülevaatus," sõnab ta.

Ka algajate lauljate võistluseks võib tänavust vaid tinglikult nimetada. Kui 1993. aastal soovitas Jüri Pihel eurolaulu konkursiga tuntuks saanud Janika Sillamaal "Kahte takti" tulemisest loobuda, siis tänavustest finalistidest on enam kui pooled esindatud ka kõikvõimalikes edetabelites.

Siiski kurdavad paljud, et võistlus on igav kuulata. "Nii üheülbaline!" hindab Pihel televoore. "Üks celinedionilik hääleväristamine teise otsa." "Dioni lugusid laulab Dion ise, ja palju paremini, noortelt tahaks kuulda midagi isikupärast," lisab Siiri Sisask.

Lugejakirjad pahandavad, et noored laulavad ainult inglise keeles. Eesti keeles on laulu palju raskem kõlama panna, seega näitaks see paremini artisti võimekust, ütlevad kriitikud. Eesti keeles pole sobivat repertuaari, pareerivad teised.

"Kahe takti" esimesel võistlusel 1972. aastal laulis Silvi Vrait laulu "Flowers in my garden" ning õppis poolfinaaliks teise ingliskeelse loo "Bridge over troubled water". "Superhea laul, ma oleksin sellega pannud nii et tolmab!" oletab Vrait nüüd. Siis aga teatati poolfinaali hommikul, et teine laul peab olema eesti keeles.

Loe veel

23 aastat hiljem lauldi "Kahe takti" finaalis juba lisaks eesti ja inglise keelele ka prantsuse ja vene keeles. Palju ei puudunud, et oleks lauldud poola keeleski. Tiiu Tulp valis finaalis esitamiseks Poola euroloo "To nie jai", ent kui selle tõlgitud sõnad finaalieelsel päeval artistini jõudsid, osutusid need täiesti lauldamatuteks.

Tunnid läksid ja kontsert lähenes. Õhtul helistas lauljatari vastne mänedzher Ivar Must Pihelile: mida teha? Tooge need sõnad siia, ütles too. Samal õhtul helises telefon saatebändi juhi Antti Kammiste kodus. Astu korraks läbi, anna riimi asjus nõu, palus Pihel. Hommikuks oli "Ma olen Eeva" valmis ning diskotähena tuntud Tiiu näitas finaalis ajalehtede sõnul, et "pole ainult nukuke".

Tiiu esitatud "Nukuke" oli siis juba kuulsam kui konkurss ise ning esitajast saanud parim tõestus müüdile "Kahest taktist" kui noorte lauljate hüppelauast suurele lavale. Zhüriisse kuulunud Mustale jäi Tulp kõrva just telemajas. Napilt aasta pärast oli aga koostöö läbi ning tänaseks on showbisnises pettunud Tulp laulmisest sootuks loobunud.

Ta pole ainus. Viimaste aastate võitjatest teab kohalik popipublik ehk vaid Hedvig Hansonit. Lisaks Tulbile on laulmisest loobunud 1988. aastal võitnud Piret Sirp. 1991. aastal kõiki ületanud Airi Allvee esineb avalikkuse ees rohkem tantsuks või taustalauljana, Gerli Padari talenti naudivad laevadel sõitjad.

Tuntumad on hoopis paljud "Kahes taktis" neile alla jäänud lauljad. Näiteks 1995. aastal leidis Mikk Targo diskoduosse "Code One" naissolisti Sirli Hiiuse alias Sarah hoopis finaali taustalauljate seast.

Kas rahvas ei oska oma andekaid lauljaid vääriliselt hinnata? "Seda nagunii," teab Sisask, "kuid palju sõltub siiski laulja enda aktiivsusest."

Aastaid zhüriisse kuulunud Olavi Pihlamägi lisab: ""Kaks takti" pole Nobeli preemia, et kui see käes, on elutöö tehtud. Selle võistluse parim ei pruugi elus kõige parem olla."

Kuigi praegu on konkurents poplauljate vahel tihe, kutsutakse esinema juba ka tänavusi finaliste. Lauljate kontaktandmeid küsitakse "Kahe takti" tänavuselt produtsendilt Eve Viilupilt. Mida teeb tema?

Ta palub pärast finaali tagasi helistada. "Kahe laulu esitamine finaalis otse-eetris on väga raske ülesanne," ütleb Viilup. "Arvan, et pole hea, kui noore inimese pea liiga vara sassi aetakse."

Kas teate, et

*"Kaks takti ette" pani lauluvõistlusele nimeks esimese zhürii esimees

Eri Klas.

*1993. aastal, kui 11-aastane Maarja-Liis Ilus esimest korda "Kahes taktis" võistles, hakkas üks operaator tema laulu ajal nutma - nii hingestatult laulis võistluse kõigi aegade noorim esineja.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare