Kalev Kesküla: kõik, mis Mati Undist kirjas, on tõsi


Mälestusteos „Undi-jutud” sisaldab materjali, mis pajatab Mati Undi elust ja loomingust. Kalev Kesküla koostatud raamatus saavad sõna kirjaniku ja teatrilavastaja eluloo tähtsamad kõrvaltegelased.

– Järgmine samm pärast mälestusteost olekski päris elulooraamat Mati Undist. Millal see ilmub?

– See on tõesti hea biograafia eeltöö. Aga ma ei tahaks mingit vekslit välja käia. Mul pole ka seni kogemust, kuidas elulooraamatut kirjutada.

– Kogutud materjalis paistab Undi elu dramaatiline ja konfliktiderohke. Kui palju seadsid koostajana eesmärgiks rääkida ka teose peategelase jaoks valusatest asjadest?

– Eestis on elulugude käsitlemisel suur küsimus, kui palju ollakse valmis rääkima sellest, mis inimeste elus tegelikult juhtus. Seda tehakse viisakalt, vältides teravamaid teemasid, mida lubatakse vaid ammu surnud inimeste suhtes. Kulle Raigi kirjutatud Georg Otsa elulooraamat on suur samm biograafia suunas.

– „Undi-juttudes” kerkib inimese elu paljude oluliste sõprade ja lä­hedaste jutu kaudu. Samas pole mõned olulised tegelased sõna saanud. Miks see nii välja tuli?

– Kui ma pakkusin inimestele kirjutada mälestusi Mati Undist, siis ma ei käinud väga pinda. Oma poja Indreku üleskasvatamises Mati ei osalenud. Nad said sõbraks hiljem, kui Indrek sai suureks ja hakkas tubliks ärimeheks. Olen temaga kohtunud, ta meenutab väga Matit, samad žestid. Indrek ei kirjutanud.

Mõned, kelle poole pöördusin, ütlesid, et tähtis on looming, eluga nad tegeleda ei taha. Leppisin sellega. Mare Puusepaga suhtles raamatu toimetaja Luule Epner, kes osutas suurt abi teatrit puudutava osa trükikorda seadmisel, kommenteerimisel. Mare ei tahtnud Matist rääkida. Pakkus mälestuste asemel avaldamiseks Mati Undi kirju. Kirjade köide tuleb hiljem. Lii Unt ei vastanud minu koostööpalvetele.

– Mis on üldse saanud Mati Undi vaimsest pärandist? Raamatud, käsikirjad, konspektid…

– Seaduse järgi on Mati Undi pärijad tema poeg Indrek ja Lii Unt. Nende nõusolekut on vaja, et kasutada Mati Undi loomingut, sealjuures ka kirju. Kersti Kreismann rääkis mulle, et tema elulooraamatu kirjastaja maksis Lii Undile Mati kirjade avaldamise õiguse eest.

Tõnis Arro, kelle kirjastus Hermes andis välja ka „Undi-jutud”, tegeleb Undi kogutud teoste väljaandmisega. Ma tean, et tal on sõbralikud suhted Indrek Undiga, kuid Lii Undiga suhtleb ta advokaadi kaudu. Lii Unt on olnud mu kolleeg Ekspressis, kuid tema käitumine Mati pärandi suhtes on mulle arusaamatu. Võib-olla Lii kardab, et keegi teeb Mati teostega äri ja tema jäetakse ilma…

– Aga kus need kirjad, märkmed ja muud hindamatu väärtusega paberid asuvad?

–Tõnis Arro viis kunagi kokku Ja­nika Kronbergi kirjandusmuuseumist ja Lii Undi, et Mati Undi paberid jõuaksid kirjandusmuuseumi. Kuidas on sellega läinud, ma täpselt ei tea. Igal juhul hakkab tekkima mure. Kus see on? Kuidas saab seda vara kasutada?

– Undi isiklik elu paistab mälestustes dramaatiline.

– Ta oli kooselamiseks raske tüüp. Rääkis ainult kunstist. Egoism ja samas suur pühendumus olid temas kõrvuti kogu aeg olemas. Praktilises elus oli selline tüüp raske, kippus dramatiseerima elusuhteid. Kunstisund vajutas ta isiklikule elule pitseri.

– Miks kirjanikud oma mälestustes nii üksmeelselt kahetsevad tema teatrisse pöördumist?

– Küllap peegeldab see meie kirjanikkonna teatrivõõrust. Üheksakümnendatel saabus uus aeg, kus tiraažid kukkusid ja kirjandus marginaliseerus. Teater marginaliseerus vähem ja Mati sai siin ennast teostada, ta sai kunstnikuelamuse nii lavalt kui ka publiku poole pealt. Ta teostas ennast teatris täiel määral.

– Ent ka ta teatriteed saatis dramatism.

– Mati Draamateatrist lahtisaamine oli nukker. Ta enesearmastus sai tugevasti kannatada. Mä­letan, et veel 60. sünnipäeval rääkis ta teatriplaanidest. Tahtis minna Tartusse, kus ta lootis (Rein) Kilgilt saada Sadamateatri.

– Miks Mati Undi teatrikaaslaste meenutustes on juttu temast kui koolipapalikust harijast ja suunajast? Sellest ei räägi ükski kirjanik-kolleeg.

Loe veel

– Sõna võtnud kirjanikud olid Ma­ti põlvkonnakaaslased või ise­gi vanemad, nagu näiteks Ain Kaalep. Matil polnud nende suhtes suunavat rolli. Teatris lavasta­ma asudes jõudis Unt juba men­toriikka. Lavastuste sündimise käigus ta siis õpetas. Sellestsamast on rääkinud mulle ka Mihkel Mutt, et Unt oli hirmus raamatulaenaja.

– „Undi-juttudel” on viljakas pinnas noore põlvkonna näol. Kui suure üllatusena tuleb sulle näiteks Mati taastulemine uues eesti filmis?

– Ei tule suure üllatusena. Ta on haarav ja vahetu kirjanik. Ta ei oleks pidanud tingimata tulema, kuid olukord on teda soosinud. Olen rõõmus, et see nii on läinud.

1 küsimus

•• Kas Mati Undi kogutud teosed jätkavad ilmumist?

Vastab

Tõnis Arro

kirjastaja

•• Kirjastus Hermes hakkas välja andma Mati Undi kogutud teoseid, käsitledes asja kui missioonitundest ajendatud projekti. Hea, kui saame siin majandustulemuse poolest ots otsaga kokku. Kaks esimest köidet, kus on erinevad proosateosed, on juba ilmunud.

••  Kirjastuses on trükivalmis Mati Undi kogutud teoste kolmas köide, milles on teatriromaan „Via Regia” ja „Teatriglossaarium”. Oleme kavandanud, et järgmisel aastal ilmub veel neli-viis köidet, nii et Undi kõik proosateosed saavad kirjastatud. Kokku peaks köiteid tulema üheksateist.

••  Praeguse seisuga on Mati Undi üks pärijatest Lii Unt teatanud kirjastusega sõlmitud lepingu lõpetamisest, mis teeb võimatuks kogutud teoste edasise ilmumise. Loodame, et saame Mati Undi pärijatega uuesti kokkuleppele, et saaksime jätkata sarja väljaandmist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare